Asute siin: Avaleht Programmid Mereseire



Mereseire

Allprogrammi tutvustus

Pikemalt allprogrammi eesmärkidest, seiratavatest parameetridest, meetoditest ning kehtestatud nõuetest on kirjutatud mereseire allprogrammis.Mereseire eesmärk on Eesti jurisdiktsiooni all oleva mereala vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, vee füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste näitajate kaudu ning nende muutuste jälgimine ja prognoosimine. Tulenevalt üha suurenevast inimtegevuse mõjust Läänemerele, mille ilminguiks on eutrofeerumist hoogustavate ja sinivetikaõitsengute kujunemist soodustavate toitainete sissekande suurenemine, saasteainete akumuleerumine toiduahelas, naftareostus, on vajalik selle omapärase ning haavatava ökosüsteemi elus ja eluta keskkonna komponentide pidev jälgimine. Mereseire üldeesmärgiks ongi inimtegevuse poolt mainitud veekogule avaldatava mõju kindlakstegemine ja selle ulatuse määramine looduslike muutuste kontekstis, muuhulgas ka kasutusele võetud abinõude tulemuslikkusele kvalitatiivse ja kvantitatiivse hinnangu andmine ning rakendatud keskkonnakaitse meetmete korrigeerimiseks ja täiendamiseks vajaliku taustandmestiku kogumine. Mereseire alamprogramm on seega üks abinõusid, mis aitab tagada Läänemere kui ökosüsteemi säilimist koos talle iseloomuliku elukooslusega, mis omakorda on aluseks mereressursside kasutamise ning puhkemajanduse arendamise jätkumisele.

Tulenevalt seire eesmärkidest ja ülesannetest on mereseire allprogramm vajalikke andmete tagamiseks jagatud rannikumere seireksavamere seireksohtlike ainete seireks meresmererannikute seireks ja kaugseireks.

Rannikumere seire peamiseks ülesandeks on jälgida rannikumere veekogumite ökoloogilist seisundit ning inimtegevuse mõju sellele. Läänemere-äärsed riigid on Helsingi konventsiooni raames tegemas koostööd Läänemere seisundi parandamiseks ning seireprogramm on osa sellest koostööst. Rannikumere veekogumite seisundit käsitleb ka veepoliitika raamdirektiiv, mille nõuete kohaselt viiakse rannikumere seiret läbi püsi- ja ülevaateseirena. Samuti rannikumere seire raames kogutakse andmeid, mis aitavad hinnata Eesti mereala kui terviku vastavalt merestrateegia raamdirektiivile.

Avamere seire raames kogutud andmete põhjal hinnatakse Läänemere merekeskkonna seisundit Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis ning selgitakse avamere mõju Eesti rannikuveekogumite merekeskkonna seisundile.

Merekeskkonna ohtlike ainete seire rannikumeres ja avameres annab ülevaate Eesti rannikumere veekogumite ja territoriaalvee keemilisest seisundist, saastekoormustest, pikaajalistest muutustest ning ruumilisest jaotusest. Rannikuveekogumite keemilise seisundi ja spetsiifiliste saasteainete ülevaateseire käigus määratakse ohtlike ainete sisaldus vees, settes ja elusorganismides, peamiselt kalades (ahven, räim).

Mererannikute seire hõlmab ranna, rannanõlva ja setete liikumises toimuvate muutuste mõõtmist, nende arengute jälgimist ja prognoosimist. Lähtuvalt rannaprotsesside muutuste kirjeldamisest antakse soovitusi edasiste tegevuste planeerimiseks, millega tuleb arvestada nt sadamate, muulide jt kaldarajatiste ehitamisel või randade hooldamisel, samuti elamuarenduse puhul.

Aastast 2005 hakati mereseires rakendama ka kaugseiret. Väljatöötatud meetodite/algoritmide põhjal jälgitakse erinevate keskkonnanäitajate looduslikku või inimtegevusest tingitud lühi- ja pikaajalist dünaamikat, hinnatakse vetikaõitsengute kestust, intensiivsust ja ulatust, jääkatte teket ja levikut, täpsustakse merestrateegia raamdirektiivi ja veepoliitika raamdirektiivi kohaseid merekeskkonna seisundihinnanguid ning suunatakse operatiivselt in-situ seire planeerimist.

Täpsem info siseveekogude seire allprogrammi raames tehtavatest töödest, seiresagedustest ja määratavatest näitajatest on leitav siseveekogusse seire allprogrammis ja selle lisades.

Rahvusvaheline koostöö

Läänemere seisundi, sh Eesti rannikumere veekogumite ja avamere keskkonnaseisundi jälgimine on seotud paljude rahvusvaheliste kokkulepete, koostööprogrammide ja EL direktiividest tulenevate kohustuste täitmise jälgimise ja vastava andmeedastusega:


Lisainfo:


  •  
scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Mereseire 2012. a

Kokkuvõte2012. aastale oli kõikidele merealadele iseloomulik üldlämmastiku sisalduse langus ning üldfosfori sisalduse tõus. Liivi lahes jätkus üldlämmastiku ja –fosfori kontsentratsioonide...

» Mereseire 2011. a.

Kokkuvõte2011. aastal toimus rannikumere operatiivseire neljas veekogumis. Narva-Kunda, Muuga-Tallinna-Kakumäe, Haapsalu ja Pärnu lahe rannikuvee veekogumite veekvaliteet jäi klassi "kesine"....

» Mereseire 2010. a.

Aruanded

» Mereseire 2009. a.

Aruanded

» Mereseire 2008. a.

Aruanded

» Mereseire 2007. a.

Aruanded

» Mereseire 2006. a.

Kokkuvõte2006. aastal teostati põhjataimestiku koosluste vaatlusi kokku seitsmel hüdrobotaanilisel transektil: Eru lahes, Küdema lahes, Heinlaiu transektil Väinameres, Kõiguste lahes, Aegna...

» Mereseire 2005. a.

Kokkuvõte2005. aastal teostati põhjataimestiku koosluste vaatlusi kokku seitsmel hüdrobotaanilisel transektil: Eru lahes, Küdema lahes, Heinlaiu transektil Väinameres, Kõiguste lahes, Aegna...

» Mereseire 2004. a.

Kokkuvõte2004. aastal teostati põhjataimestiku koosluste vaatlusi kokku seitsmel hüdrobotaanilisel transektil: Eru lahes, Küdema lahes, Heinlaiu transektil Väinameres, Kõiguste lahes, Aegna...

» Mereseire 2003. a.

Kokkuvõte2003. aasta vaatluste käigus olulisi anomaalseid või ekstreemseid nähtusi rannikumere põhjakoosluste struktuuris ei avastatud. Seireaasta eripäraks oli tugev rohevetikate vohamine...

» Mereseire 2002. a.

Kokkuvõte2002. aasta rannikumere põhjataimestiku seirevaatluste käigus olulisi anomaalseid või ekstreemseid nähtusi rannikumere põhjakoosluste struktuuris ei avastatud. Positiivseks nähtuseks...

» Mereseire 2001. a.

Kokkuvõte2001. aastal teostati seirevaatlusi viiel uurimisalal kuuest. Kõigil aladel teostati nii visuaalseid vaatlusi põhjataimestiku koosluste katvushinnangute tegemiseks kui kvantitatiivsete...

» Mereseire 2000. a.

Kokkuvõte2000. aastal teostati seirevaatlusi viiel uurimisalal kuuest. Kõigil aladel teostati nii visuaalseid vaatlusi põhjataimestiku koosluste katvushinnangute tegmiseks kui kvantitatiivsete...

» Mereseire 1999. a.

Kokkuvõte1999. aastal teostati põhjataimestiku koosluste vaatlusi kokku viiel hüdrobotaanilisel transektil: Eru lahes, Küdema lahes, Heinlaiu transektil Väinameres, Kõiguste lahes ja Pärnu...

» Mereseire 1998. a.

Kokkuvõte1998. aastal viidi rannikumere eutrofeerumise seire raames läbi kevad-suvine seirereis, mis hõlmas 35 seirejaama. Suurendatud sagedusega seiret viidi läbi Talllina ümbruse kolmes...

» Mereseire 1997. a.

Aruanded

» Mereseire 1996. a.

KokkuvõteSoome lahe lõunaranniku põhjataimestiku iseloomustamiseks valiti uurimistransektide asukohtadeks Tallinna laht kui inimtegevuse poolt tugevalt mõjutatud mereala ja Eru laht kui...

» Mereseire

Allprogrammi tutvustusMereseire eesmärk on Eesti jurisdiktsiooni all oleva mereala vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, vee füüsikalis-keemiliste ja...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee