Asute siin: Avaleht Aruanded 2017. aasta aruandlus Elustiku mitmekesisuse seire 2017 Madalsoode ja rabade linnustiku seire 2017. a.



Madalsoode ja rabade linnustiku seire 2017. a.

2017. aasta seirehooaega iseloomustab suhteliselt jahe ja hiline kevad. Kuigi ilm oli võrdlemisi heitlik, õnnestus välitööpeprioodil (11 mai - 18 juuni) sooritada 78 loendust. Kokku seirati 28 soolaiku kogupindalaga 257 km2, milles läbiti kokku 553,3 kilomeetrit loendusmarsruute. Välitöödega alustati 11. mail Laisma rabas ning lõpetati 18. juunil Möksi rabas. 2017. aastal olid seires Lihula–Lavassaare soostikku kuuluv Lavassaare soode kompleks, kuhu kuuluvad Laisma, Kõima ja Maima rabad koos väheste säilinud madal- ja siirdesoodega. Lavassaare soodes leidsid loendused aset 11-14. ja 26-18. mail ning 22. ja 27. mail. Kokku kulus Lavassaare suursoodel 24 loenduspäeva. Kirde-Eesti soodest möödus 10 aastat viimasest loendusest Tudu ümbruse soodel (Sirtsi, Punasoo, Tudusoo, Luussaare soo) ja Agusalu soostiku (Jõhvi-Vasknarva maanteest lõunas) soodel. Tudu ümbruse soodes sooritati 4-5. juunil, kokku 10 loendushommikut. Lisaks viidi seire läbi ka Virunurme rabas (viimane loendus 2006) ning Selisoos (viimane loendus 2007), kokku neljal hommikul. Agusalu soostiku soodes loendati 6-7. juunil ning 16. juunil ning kokku kulus 17 loenduspäeva. Lisaks ülalnimetatud suurtele sookompleksidele viidi loendused läbi veel Lõuna-Pärnumaa ja Viljandimaa soodes, kus täitus 10 või enam aastat viimasest seirekorrast: Möksi, Kõrvi ja Rehemaa rabad (2001), Umbsoo raba (2001), Mustraba ja Ümmargune raba (2007), Rubina soo (2007). Lisaks plaanilistele soodele viidi seire läbi Soosaare rabas (2010) ja Lahemaa Laukasoos (2009).

Eesti olulisemad linnusood - Laisma ja Kõima rabad on ohustatud sookahlajate asurkonna säilitamisel keskse tähtsusega. Laisma ja Kõima lageraba-elupaikade seisund on endiselt hea. Samas, nii Laisma kui Kõima rabade puhul leiti tõendeid, mis viitavad probleemidele sooelupaikade servaaladel. Laisma-Kõima kompleksiga on seotud olulise mõjuga objektid (Laisma peakraav, Lavassaare järv, aktiivsed turbakarjäärid), mille mõju sooelupaikade servaaladel on ilmne. Lavassaare ja Laisma aktiivsete turbakaevanduste mõju annaks vähendada efektiivsemate ekraanide abil ja Lavassaare järve veerežiimi taastamisega. Suurimat efekti sookoosluste taastumisele annaks kahtlemata Laisma ja Kõima rabalaamade ühendamine, taastades nendevahelised üleminekulised siirde- ja madalsoo kooslused.

Rubina soo linnuväärtused on kadumas. Selle põhjuseks on intensiivne männistumine ilmselt soo madala veetaseme tõttu. Rubina soo seisundit võimaldaks leevendada vaid ajaloolise Veisjärve väljavoolu taastamine. See taastaks nii soo hüdroloogia ning sellega kaasneks Rubina linnuelupaikade seisundi paranemine.

Lääne-Alutaguse soode seisund on halvenenud. Sirtsi, Punasoo, Tudu järvesoo ja Luussaare soo linnukooslustes on lageda- ja märjalembesed liigid asendumas metsavärvulistega. Kümne aastaga on aset leidnud muutused, mis viitavad tugevatele kuivendusmõjudele. See on ka loogiline, sest nimetatud soid ümbritsenud ulatuslikud madalsoo- ja siirdesoosüsteemid on kunagi kuivendatud ja tänaseks kas uudismaad või kõdusoometsad. Säilinud soid ümbritsev kuivendusvõrk mõjutab elupaikade seisundit tänini. Uue ohuna tuleb rõhutada kuivendussüsteemide rekonstrueerimist, mille puhul ehitatakse olemasolevad amortiseerunud kuivendusvõrgud kordadaes sügavamaks ja laiemaks ning seeläbi alandatakse külgnevates sooelupaikades veetaset veelgi.

Agusalu soode linnukooslused on püsinud üsna stabiilsed. Suuremate tervikute - Heinasoo ning Feodorisoo linnukooslus pole 10 aastaga oluliselt muutunud. Agusalu soomaastikus, kus maaparandussüsteemid puuduvad, pole sooelupaikade seisundis taolisi negatiivseid tendentse nagu on täheldatud Lääne-Alutaguse soodes.

Mustraba koos teiste Lääne-Soomaa rabadega väärib paremat kaitset. Mustraba ja piirkonna teiste alla 2000 ha suuruste rabade (Kõrsa, Saessaare) linnukooslused on viimaste andmete kohaselt (2016) heas seisus ja võrreldes 10 aasta taguse ajaga isegi paranenud. See viitab asjaolule, et väikesoode võrgustik toimib edukalt Soomaa soostiku (ja rohevõrgustiku) osana. Arvestades teistes Eesti soostikes esinevaid probleeme linnuelupaikade seisundis (nt Puhatu, Endla) on Soomaa soostiku ja eriti selle lääneosa rabade näol tegu kõrge kaitseväärtusega soodega (Lääne-Eesti tüüpi platoorabad). Piirkonna väikesood koos servaelupaikadega on olulised ka metsise elupaikadena, moodustades arvestatava osa Soomaa metsise tuumala asurkonnast. Kõiki neid tegureid arvestades on lihtsam kaitsta väärtuseid seal, kus need on käesolevaks ajaks säilinud.




Download this file (soolind2017.pdf)Aruanne (PDF)
Download this file (soolind_2017_elupaik.zip)Elupaigad (SHP, TAB)
scroll back to top

Prindi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee