Asute siin: Avaleht Aruanded 2017. aasta aruandlus Elustiku mitmekesisuse seire 2017 Metsise mängud 2017. a.



Metsise mängud 2017. a.

Metsisekukkede arvukushinannguks aastatel 2013-2017 on 1300-1600 isaslindu. Viimase seireperioodi andmete viimase loenduse põhjal saadud arvukushinnang sisaldab ka esmakordselt loendatud ehk siiani avastamata või tekkinud mänge. Korduvalt seiratud mängude valimis hinnati isaslindude käesolevaks arvukuseks 1040-1180 isaslindu. Sama võrdlusvalimi arvukushinnanguks 1980. aastal oli 1780-2220 isaslindu.

Metsise isaslindude arvukuse pikk trend (1980-2017) on jätkuvalt mõõdukas languses. Perioodil 1980-2017 vähemalt kahel koral loetud mängudes leiti kukkede arvukus olevat langenud keskmiselt 44% (muutuse usaldusvahemik -56% kuni -33%).

Metsise isaslindude arvukus on viimase 6 aasta jooksul stabiliseeruma hakanud. Perioodi 1980-2017 viimasel kuuel aastal leiti kukkede arvukus olevat langenud keskmiselt 3,5% (muutuse usaldusvahemik -11% kuni +4%). Arvukuse stabiliseerumises üks põhjuseid on kindlasti sigade Aafrika katku järgne, pea olematuks muutunud metssigade asustustihedus ning sellele eelnenud lisasöötmise keelustamine. Piirkondlikke arvukuse muutusi arvestades on arvukuse kasvule positiivselt mõjunud ilmselt ka hundikarja olemasolu piirkonnas. Tuleb lisada, et kaitsekorralduskava raames ette nähtud intensiivne seire on ennast õigustanud, kuna arvukuse langusest tingitud populatsiooni vähenemist on õnnestunud uute mängude leidmise ja arvelevõtmisega oluliselt tasandada. Suur abi esmase seire läbiviimisel on olnud 2012. aastal loodud metsise mängupaiga mudelist.

Kahe seireperioodi (2009-2012 ja 2013-2017) andmete võrdlusel leiti, et isaslindude bilansi järgi jaotuvad tuumalade populatsioonid mülgas- ja allikas-populatsioonideks. Lahemaal, Loode-Eestis, Soomaal ja Alutagusel on teise perioodiga Eesti metsisepopulatsioonile lisandunud ligi 200 isaslindu. Lõuna-Kõrvemaa piirkonnas seevastu on tuvastatud, et isaslindude bilanss on negatiivne. Enam kui pooled Lõuna-Kõrvemaa metsisemängudest on soo- ja metsakuivenduse tagajärjel rikutud, mistõttu elupaikade kvaliteet ei võimalda metsisepopulatsiooni taastumist seal piirkonnas. Samuti leiti, et negatiivse bilansiga on Endla-Sadala, Kullimaa-Kurgja, Parika ja Vooremaa tuumalade mänguasurkonnad. Kui Vooremaal on võimalikuks põhjuseks isolatsioon, siis teiste nimetatud alade puhul on samuti probleemiks soo- ja metsakuivenduse tagajärjel kaugele arenenud kuivendusmõjud elupaikades ja seeläbi elupaikade kvaliteedi langus.

Seire käigus kogutud taustinfo analüüsil selgus, et kaugelearenenud kuivendusmõjuga elupaikades on metsise mängud keskmiselt 30-40% väiksemad kui looduslähedase veerežiimiga elupaikades. Sisuliselt degradeerunud elupaikades on mängud koguni 95% väiksemad. Metsise looduslikes elupaikade, siirdesoode ja siirdesoometsade intensiivsest kuivendamisest möödub 40-50 aastat, mistõttu elupaikades aset leidnud degradeerumine on jõudnud tasemeni, mil metsis need elupaigad hülgab, või ilmselt madala produktiivsuse tõttu välja sureb. Saadud tulemus viitab asjaolule, et tõenäoliselt on mängu suurus heaks sigimisedukuse indikaatoriks.

Seire käigus kogutud taustinfo analüüsil selgus, et metssigade esinemine looduslikes (kuivendamata või vähese kuivendusmõjuga) elupaikades mõjutab mängu suurust vähem negatiivselt, kui degradeerunud (tugeva kuivendusmõjuga) elupaikades. Looduslikes elupaikades leiti metssigade esinemisel mängud keskmiselt 24% väiksemad. Samas, kesistes elupaikades on mängud metssigade esinemise korral 45-55% väiksemad ja degradeerunud elupaikades isegi 97% väiksemad. Võib oletada, et lisaks metssea esinemisest tulenevale otsesele negatiivsele mõjule esinevad ka kaudsed mõjud, mille toimimine on seotud hundi esinemise ja seeläbi väikekiskjate arvukuse allasurumisega.

Metsise kaitse edasisel korraldamisel ja elupaikade säilimise tagamiseks pikas perspektiivis on vajalikud järgnevad kaitsekorralduslikud tegevused. 1. Passiivse meetmena tuleb arvelt maha kanda kõik metsise elupaikadesse rajatud maaparandussüsteemid, välistades nii nende rekonstrueerimise; 2. Passiivse meetmena tuleb metsise püsielupaikade kaitsea alla võtmise määruses kui ka kaitsealade kaitse-eeskirjades välistada maaparandussüsteemide rekonstrueerimine ja hooldustööd; 3. Passiivse meetmena tuleb metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määruses lubada elupaikade veerežiimi ennistamine; 4. Passiivse meetmena tuleb piirata ulukite lisasöötmist, nagu seda viimased 2 aastat tehtud on ning välistada lisasöötmine täielikult kaitsealadel ja kaitsealade lähinaabruses; 5. Aktiivse meetmena tuleb alustada elupaikade taastamist (veerežiimi ennistamise teel) Soomaa, Kõrvemaa ja Alutaguse tuumalade äärealade elupaikades ning neid tuumalasid siduvate tuumalade väiksemate elupaikades.




Download this file (metsis2017.pdf)Metsise mängud 2017, aruanne
Download this file (kkr_metsise_mängud_2017_avalik.xls)Metsise mängud 2017, andmed, avalik
scroll back to top

Prindi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee