Asute siin: Avaleht Aruanded 2015. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 2015 Kahepaiksete seire 2015. a.



Kahepaiksete seire 2015. a.

2015. aasta seire käigus kohati Eesti seirejaamades kokku 9 liiki kahepaikseid: tähnikvesilikku Lissotriton vulgaris, harivesilikku Triturus cristatus, mudakonna Pelobates fuscus, harilikku kärnkonna Bufo bufo, kõret e. juttselg-kärnkonna Bufo calamita, rohukonna Rana temporaria, rabakonna Rana arvalis, tiigikonna Pelophylax lessonae ja veekonna Pelophylax esulentus. 

Üle kogu Eesti levinud ning tavalisteks kahepaikseliikideks on harilik kärnkonn, rohukonn, rabakonna ja tähnikvesilik. Lõuna-Eestis on väga arvukas ka tiigikonn. Lääne-Virumaa harivesiliku- ja mudakonnaasurkonnad asuvad kaitstavates karstiveekogudes ja eramaadel olevates tiikides. 2015. aasta kevad oli tänu lumevaesele talvele väga kuiv ning karstijärved kuivasid väga kiiresti. Seetõttu oli enamik sigimisveekogusid seire ajaks täielikult ära kuivanud. 

Kõre asurkonnad, mis asuvad liiva- või kruusakarjäärides, on üldiselt stabiilse arvukusega või tõusutrendis. Kuna kõre karjääriasurkonnad asuvad enamasti endistel avatud luitealadel (karjäärid on rajatud luitestikku), mis aastate jooksul on inimeste poolt metsastatud, siis on lisaks karjääride majandamisele väga oluline taastada karjääridest väljaspool asuvaid endisi avatud luitealasid. Selline tegevus on olnud edukas nii Kuumis kui Veskijärvel. Rannaniitudel asuvad populatsioonid on endiselt väga madala arvukusega. Saastnas, Kumaril, Haral ja Manilaiul ei õnnestunud 2015. aastal kõrede sigimist tuvastada, kuna ühtegi kudunööri ega kullest ei leitud. Kindlasti on vajalik rannaniitude seisundi parandamine. 

Rohe-kärnkonna esinemist ei õnnestunud registreerida üheski seirejaamas. Viimati tuvastati liigi sigimine 1998. aastal Piirissaarel. Ihamarus kuuldi häälitsevat rohe-kärnkonna 2006. aastal. Ilmselt on nende kahe populatsiooni puhul tegemist hääbuvate asurkondadega. 

Otepää piirkonna tüüpiline kahepaiksete fauna koosneb rohelistest konnadest ning rohukonnast ja/või rabakonnast. Väga tavaliseks ja arvukaks liigiks on ka tähnikvesilik. Hariliku kärnkonna kulleseid leiti vaid mõnest tiigist, kuid see eest väga arvukalt. Harivesiliku olukord Otepääl on stabiilne ning vastseid leidub arvukalt paljudes uuritud (sh taastatud) veekogudes. Mudakonna leidub Otepääl tunduvalt vähem ning liigi levik on piiratum kui harivesilikul. Seetõttu on arvukuse tõusu vara oodata. Mudakonna ja harivesiliku arvukus on olulisel määral sõltuv kaitsetegevustest, sh uute sigimisveekogude rajamisest ja vanade hooldamisest/taastamisest. 

Kuigi 2015. aasta oli üldiselt mudakonna sigimisele ebasoodne – pika ja külma kevade tõttu hukkus ilmselt osa kudust ning mudakonna edukas sigimine õnnestus sel aastal vaid madalaveelistes, kiiresti soojenevates veekogudes. Ka paljud karstijärved kuivasid liiga kiiresti, mistõttu ka neis ebaõnnestus edukas sigimine. Piirissaarel taastati ja rajati 2013. aasta sügisel 10 väikeveekogu, mille positiivset mõju mudakonna sigimisele võis 2015. a. näha – mudakonna kulleseid leiti 50% veekogudest (kaks 2013. a. taastatud veekogudest olid ära kuivanud). Samas on maismaaelupaikade seisund aasta-aastalt halvenenud – avatud alad kasvavad pajuvõssa ning köögiviljakasvatuseks kasutatava põllumaa pindala väheneb. Seetõttu on lähiaastatel vaja olulist tähelepanu pöörata alade võsast puhastamisele, köögiviljakasvatuse edendamisele ning niitmis- ja karjatamisvõimaluste leidmisele. Karula RP-s leiti 2015. a. kevadel mudakonna kulleseid 50% uuritud veekogudest, mis peegeldavad sealses piirkonnas toimunud edukat sigimist.
 

Download this file (kahepaiksete_seire_2015.pdf)Kahepaiksete seire 2015, aruanne

scroll back to top

Prindi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee