Asute siin: Avaleht Aruanded 2015. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 2015 Haned, luiged ja sookurg 2015. a.



Haned, luiged ja sookurg 2015. a.

Rändlindude kogumid: haned/sookurg

Sookure pesitsusseire toimus 2015. a. 20 seirealal kogupindalaga 1245 km2. Kokku loendati 20 seirealal 224 sookurepaari, keskmine asustustihedus 18 p/100 km2. Sookure pesitsuspopulatsiooni suuruseks Eestis 2015. a. hinnati 7000 paari.  Asurkonna suurus oli sama kui 2009. a. ja 500 paari võrra väiksem kui 2012. a. Pikaajalises arvukustrendis (1970-2015) võib esile tuua järjepidevat kasvu kuni 2012. aastani ning esmakordset langust aastatel 2012-2015.

Üle-Eestiline keskmine produktiivsus oli sookurel 2015. a. 0,51 poega pesitsuspaari kohta. Pikaajaline keskmine produktiivsus perioodil 1998-2015 on 0,60 poega paari kohta ja trend on langev. Tõenäoliselt on sookure pesitsuspopulstsiooni pikaajaline kasvuperiood Eestis lõppenud ning asurkond stabiliseerunud. Hinnanguliselt on sookure pesitsuspopulatsiooni seisund Eestis hea ning lähi- ja keskpikas perspektiivis ei ole ohustatud.

Sügisrändel loendati Eestis 2015. a. 26 peatuspaigas kokku ligi 37 500 sookurge. Suurem osa lindudest (28245 is.) peatus Lääne-Eestis ja Lahemaal (7150 is.). Sügisrändel Eestis peatuvate sookurgede loendatud arvukus on seireperioodil (1983-2015) kasvanud ligikaudu kaks korda (~20 000 < ~40 000 is.) ehkki arvukus on suurtes piirides (18 000-55 000 is.) varieerunud. Sookure sügisrändeaegse asurkonna seisund on hea ning liik ei ole Eestis lähi- ja keskpikas perspektiivis ohustatud.


Download this file (sookurg2015.pdf)Sookurg 2015, aruanne
Download this file (sookurg2015_rändekogumid.xls)Sookurg 2015, andmed
Download this file (sookurg2015_alg.xls)Sookurg 2015, algandmed
Download this file (sookurg2015_rändekogumid.tab.zip)Sookurg 2015, seirealade (rändekogumite) kaardikiht
Download this file (sookurg2015_pesitsus.tab.zip)Sookurg 2015, seirealade (pesitsusedukuse) kaardikiht







 

  

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Haned, luiged ja sookurg: sookurgede rändekogumid 2018. a.

Sookurgede rändekogumite seire toimus 2018. a 30 seirealal. Loendusperiood kestis 17.-30. septembrini 2018, kesksed loenduspäevad olid 22. ja 23. september. Seirealadel loendati peatumas kokku 34...

» Haned, luiged ja sookurg: haned ja lagled 2017. a.

Hanede riiklik seire toimub Eestis alates 1994. aastast igal kolmandal aastal.Hallhane pesitsuspopulatsiooni suuruseks hinnati 2017. a. ligikaudu 600 paari. Asurkonna suurus ei ole viimasel...

» Haned, luiged ja sookurg 2016. a.

2016. aasta oli luikede rändekogumite seire aasta. Rändavate luikede seiret on Eestis läbi viidud juba 1995. aastast alates. Seiratavateks liikideks on valitud rändel esinevad luigeliigid...

» Haned, luiged ja sookurg 2014. a.

Hanede seireHallhane pesitsuspopulatsiooni suuruseks hinnati 2014. a. 550 paari. Hallhane pesitsuspopulatsioon ja sügisrände aegne arvukus on Eestis viimase kahekümne viie aasta vältel...

» Haned, luiged ja sookurg 2013. a.

Luigeseireaastal – 2013.a.,  kaeti vaatlejatega esmalt kõik luikede püsiseirealad mida on Eestis kokku seitse: Matsalu laht, Haapsalu laht, Lao-Liu rand, Väike väin, Audru polder,...

» Haned, luiged ja sookurg 2012. a.

KokkuvõteSookure seire toimus 2012. aastal vastavalt lähteülesandele täies mahus. Sookure pesitsuspopulatsiooni suuruseks hinnati 7500 ± 375 paari. Keskmine asustustihedus oli 19 paari / 100...

» Haned, luiged ja sookurg 2011. a.

KokkuvõteSeire teostati täies mahus vastavalt lepingu lähteülesandele. Kevadel loendati püsiseirealadel kokku peatumas kuni 15 202 rabahane, 55 981 suur-laukhane ja 143 150...

» Haned, luiged ja sookurg 2010. a.

Kokkuvõte2010. aastal toimus seire kõigil seitsmel luikede püsiseirealal: Matsalu lahel, Haapsalu lahel, Loo-Liu rannas, Väikesel väinal, Audru poldril, Ilmatsalu kalatiikidel ja Peipsi järvel...

» Haned, luiged ja sookurg 2009. a.

KokkuvõteKokku loendati 2009. aastal 19 seirealal 215 territoriaalset sookurepaari ning keskmiseks asustustiheduseks saadi 18 p/100 km². Asustustihedus oli kõige suurem Endla seirealal, järgnesid...

» Haned, luiged ja sookurg 2008. a.

KokkuvõteSügisrändel registreeriti eri peatuspaikades kokku 8040 hallhane, mis on seireperioodi (1990–2008) madalaim näitaja. Üheks põhjuseks sellele on kindlasti üleküttimine 1990ndatel....

» Haned, luiged ja sookurg 2007. a.

KokkuvõteEesti on tähtis väikeluige rändeaegne peatusala Ida-Atlandi rändeteel, kuhu koondub valdav osa asurkonnast. Väikeluige ja laululuige seire tulemused näitavad, et tähtsamad...

» Haned, luiged ja sookurg 2006. a.

KokkuvõteKokku loendati 2006. aastal 16 seirealal 228 territoriaalset sookurepaari ning keskmiseks asustustiheduseks saadi 16 p/100 km². Asustustihedus oli kõige suurem Sõrves Saaremaal,...

» Haned, luiged ja sookurg 2005. a.

KokkuvõteNii läbirändel peatuvate kui ka pesitsevate valgepõsk-laglede arvukus on viimastel aastatel langenud. Läbirändel peatuvate laglede arvukuse vähenemise üheks oluliseks põhjuseks on...

» Haned, luiged ja sookurg 2004. a.

KokkuvõteVäikeluige ja laululuige seire tulemused (1990–2004) näitavad, et tähtsamad kevadrändeaegsed luikede peatuskohad asuvad Lääne-Eesti kõlvikutel ja madalates merelahtedes. Suur osa...

» Haned, luiged ja sookurg 2003. a.

KokkuvõteSookure seire igal kolmandal aastal toimub eesmärgiga jälgida sookure kohaliku asurkonna ning läbirändel peatuvate lindude (rändekogumite) levikut ja arvukust.Sookure pesitsusaegsed...

» Haned, luiged ja sookurg 2002. a.

KokkuvõteHanede seire raames seiratakse kõiki meil esinevaid hanede ja laglede liike, kuid peatähelepanu on pööratud hallhane ja valgepõsk-lagle seirele. Hanede seire põhimeetodiks on...

» Haned, luiged ja sookurg 2001. a.

KokkuvõteEesti on teadaolevalt tähtsaim väikeluige rändeaegne peatusala Ida-Atlandi rändeteel. Oluline läbirändaja on ka laululuik. Luikede süstemaatilist uurimist ning seiret tehakse 1990....

» Haned, luiged ja sookurg 2000. a.

Kokkuvõte2000. aasta sookure seire raames tehti kindlaks sookure arvukus ja asustustihedus seirealadel ja anti seirealade tulemuste ekstrapoleerimise teel sookure üldarvukuse ja keskmise...

» Haned, luiged ja sookurg 1999. a.

KokkuvõteHanede seire raames seiratakse kõiki meil esinevaid hanede ja laglede liike, kuid peatähelepanu on pööratud hallhane ja valgepõsk-lagle seirele. Hanede seire põhimeetodiks on...

» Haned, luiged ja sookurg 1998. a.

KokkuvõteEesti on teadaolevalt tähtsaim väikeluige rändeaegne peatusala Ida-Atlandi rändeteel, kuhu koondub praktiliselt kogu asurkond (ca 25 000 isendit).1998. aastal uuriti väikeluike kõigis...

» Haned, luiged ja sookurg

Alaprogrammi tutvustusHanedHanede seire eesmärgiks on Eestis pesitsevate ja/või läbirändavate hanepopulatsioonide leviku, arvukuse ja seisundi järjepidev jälgimine nende kaitse ja kasutuse...

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee