Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 1996 Jõgede hüdrokeemiline seire 1996. a.



Jõgede hüdrokeemiline seire 1996. a.

Kokkuvõte

Jõgede veekvaliteedi riiklikku seiret viidi 1996. aastal läbi 58 jõelävendis vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud programmile. Enamike Eesti jõgede veekvaliteedi hetkeseis oli hea, vaid mõnede jõgede (Pühajõgi, Emajõgi, Purtse, Vääna) seisund oli endiselt ebarahuldav.

Enamikes jõgedes pole vee BHT7 väärtused aastail 1992–1996 oluliselt muutunud, ehkki 1990. aastatel võrreldes 1980ndate aastatega on paljude jõgede seisund seoses majanduse madalseisu ja reovee puhastamise tõhustumisega tunduvalt paranenud. Seire jõgedest oli suhteliselt kõrge BHT7 sisaldus Soome lahte suubuvates jõgedes ja Emajõe vees väljavoolul Võrtsjärvest ning Narva jõe vees Vasknarva lävendis, kuid jõgede üldist BHT7 taset võib pidada rahuldavaks.

Eesti jõgede vee fosfori sisalduse ja reostuse levikus ilmneb selgeid regionaalseid erinevusi ja üldisi seaduspärasusi. Kõige kõrgem on vee fosfori sisaldus ja reostuse tase Soome lahte suubuvates jõgedes. Momendil on veekaitse põhiprobleemiks Eestis fosfori ärastamine olme- ja toiduainete töötleva tööstuse reoveest. Kui orgaanilise reostuse (BHT) praeguse üldtasemega võis rahule jääda (v.a Purtse, Vääna, Pühajõgi ja Emajõgi), siis jõgede fosfori sisaldus, seda eriti madalvee perioodidel, oli veel lubamatult kõrge.

Üldiselt enamike seirejõgede vee lämmastiku sisaldus on viimastel aastatel jätkuvalt alanenud. Mõnevõrra tõusnud oli lämmastiku sisaldus analoogselt fosfori dünaamikaga reovete poolt mõjustatud Vääna ja Seljajões. Kõige kõrgem oli lämmastiku sisaldus Soome lahe vesikonna jõgedes, seda eriti Vääna, Seljajões ja Pühajões, kuhu juhitakse mitteküllaldaselt puhastatud reovett.

Naftasüsisvesinike sisaldus Eesti jõgedes ei ole üldiselt kõrge, välja arvatud Ida-Virumaa piirkond, kus kaks jõge – Purtse ja Kohtla – olid tugevasti reostatud. Enamik Eesti jõgesid sisaldas raskmetalle vähem, kui on antud metalli määramispiir. Vase sisaldus kõigub Eesti jõgedes suurtes piirides < 1 – < 40 µg/l. Enamreostunud olid Põhja-Eesti jõgedest Seljajõgi, Purtse, Kunda, Narva ja Kohtla jõgi. Lõuna-Eesti jõgedes on Cu sisaldus piirides 1,0–24,6 µg/l. Suurimad kontsentratsioonid saadi Ahja jões, Pedja jões ja Võhandu jões. Kaadmiumi sisaldus oli kõigis Eesti jõgedes enamikel juhtudel väiksem kui 0,1 µg/l. Plii sisaldus oli enamikes jõgedes väiksem kui 1 µg/l, langedes puhaste vete klassi. Tsingi sisaldus oöi kõigis Eesti jõgedes alla 10 µg/l, vaid ühel korral - juulikuus oli Zn sisaldus Narva jões olnud 30 µg/l. Elavhõbeda sisaldus ületas kontsentratsiooni <0,05 µg/l vaid kolmes Põhja-Eesti jões.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee