Asute siin: Avaleht Aruanded 2012. aasta aruandlus Põhjavee seire 2012 Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2012. a.



Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2012. a.

Kokkuvõte

2012. aastal analüüsiti NTA põhjaveeproovides NO3- ja NH4+ sisaldusi, proovivõtul mõõdeti põhjavee elektrijuhtivus, temperatuur, pH ja O2 sisaldus. Nitraaditundliku ala vaatlusvõrgus koguti andmeid 55 põhivõrgu ja 57 tugivõrgu seirepunktist, lisaks võeti võrdlusproove veel 15 punktist, mis asusid põllumajanduspiirkondades väljaspool nitraaditundlikku ala. Üldiselt järgib NTA põhjavee nitraadisisalduse muutus majanduslikku tõusu ja langust, olles kõrgem perioodil 2006–2008, madalam perioodil 2009–2010 ning 2011. ja 2012. aastal on taas märgata nitraadisisalduse kasvu piirkonna põhjavees.

Pandivere piirkonna allikate nitraadisisaldus lubatud piirväärtust (50 mg/l) ei ületanud. Vaid Tõrma allika proovis ulatus see piirväärtuse lähedale (40 mg/l). Nii metsase toitealaga Muru karsti kui ka põllumaastikulise toitealaga Saueaugu karsti nitraadisisaldus on viimasel paaril aastal kasvanud. Kaevudest oli suurima nitraadisisaldusega Väike-Maarja valla põhjavesi. Madalama nitraadisisaldusega on Pandivere NTA piirkonna kirde- ja lääneosa. Joogiveele kinnitatud piirväärtust ületasid Uuetoa talu ja Õunapuu talu, ühekordselt ka Sika talu kaevude vesi. Sika talu aasta keskmine nitraatide sisaldus jäi siiski allapoole piirväärtust (45,8 mg/l). Üldine trend viitab nitraatide sisalduse suurenemisele viimasel paaril aastal. Vähenenud on vaid Väike-Maarja Tammi tn ja Karinu elamute kaevude nitraadisisaldus. Nitraadisisaldus salv- ja puurkaevude vees on mõnevõrra kõrgem kui allikate vees. Ammooniumisisaldus jäi 2012. aastal valdavalt alla labori määramispiiri, vaid Saueaugu karsti vees ületas see joogivee I kvaliteediklassile esitatud nõuded. Nitraadisisalduste joogiveele kehtestatud piirväärtust ei ületatud 2012. aastal üheski ühekordse seire punktis.

2012. aastal ületas Adavere-Põltsamaa piirkonnas joogiveele kehtestatud nitraadisisalduse piirväärtust 50 mg/l Tõrve küla Kotardi ja Puduküla Põllu talu vesi kolmel korral (neist esimeses kõigil kordadel), Tõrve küla Mäe talus kahel korral ning Kalme küla Kääri talus ja Nõmavere küla Jüri talus ühel korral. Aastakeskmine nitraadisisaldus ületas piirväärtust Puduküla Põllu talus ja Tõrve küla Kotardi ja Mäe talus. Ühekordselt ületas joogiveele lubatud piirväärtust Ilvese allika nitraadisisaldus. Ühekordseid I kvaliteediklassi nõudeid ületavaid ammooniumiooni sisaldusi mõõdeti Nõmavere küla Jüri talu ning Kalme küla Kääri ja Uue-Lipno talude vees.

Ühekordse seire kaevudest ületasid nitraadisisalduse piirväärtust Sulustvere küla Laari-Mardi ja Mihkli talude, Mõhküla Kuusiku talu ja Puduküla Männi talu vesi. 2012. oli nitraadisisaldus suurim Tõrve ja Kalme külades ning Pudukülas ja Mõhkülas. Üldiselt on nitraadisisaldus suurenenud piirkonna ida- ja kirdeosas ning vähenenud edela- ja loodeosas.

Väljaspool nitraaditundlikku ala jäi nitraadisisaldus enamikus allikatest alla 25 mg/l, Mihka-Jüri, ja Olustvere pargi allikates oli see vastavalt 38 ja 39 mg/l ning Mõra jõeoru allikates ületas nitraadisisaldus piirväärtust 50 mg/l.

Taimekaitsevahendite sisalduse määramiseks võeti 2012. aastal proove 41 NTA ala seirepunktist. 19 proovis määrati kloridasoon-desfenüüli (Metabolit B) labori määramispiirist suuremad väärtused, sellest omakorda 15 proovis ületas pestitsiidide sisaldus ka keskkonnaministri 29.12.2009 määruses nr. 75 "Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende...". Karkuse küla Koidu talus ületas selle piirväärtuse glüfosaadi ja Anna küla Hermani talus N,N – dimetüleensulfamiidi sisaldus. Olustvere pargi allikast võetud proovis ületas taimekaitsevahendite jääkide kogusisaldus isegi keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr. 39 "Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused" toodud piirarvu 5 μg/l.

scroll back to top

Prindi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee