Asute siin: Avaleht Aruanded 2012. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 2012 Maastike kaugseire 2012.a.



Maastike kaugseire 2012.a.

Kokkuvõte

Maastike kaugseire allprogrammi 2012. aasta seiretöös kasutati satelliitide Landsat 5 ja Landsat 7 keskmise ruumilise lahutusega skannerite Thematic Mapper (TM) ja Enhanced Thematic Mappe Plus (ETM+) aastatel 2011 ja 2012 pildistatud pilte ning skannerite piltide arhiivi. Samuti kasutati keskmise ruumilise lahutusega skannerite SPOT HRV ja ASTER pilte ning suure ruumilise lahutusega skanneri Quickbird pilte. Lidariandmete kasutusvõimaluste selgitamiseks maastike kaugseires kasutati Eesti Maa-ameti lidariandmeid. 

Läänemere Eesti ranniku, Võrtsjärve, Peipsi järve ning Narva veehoidla rannavööndite suurtaimestik kaardistati Landsat TM ja ETM+ suve teises pooles pildistatud piltidelt. Kevadised künnipinnad põllumajandusmaal kaardistati maikuus pildistatud Landsat-piltidelt. Metsastuv põllumajandusmaa kaardistati hilistalvel lausalise lumikattega oludes pildistatud satelliidipiltidelt. Lidariandmetest hinnati samuti metsastuva põllumajandusmaa kaardistamisvõimalusi testalal.

Klassifitseerimisotsuste tegemisel ja klassifitseerimisjärgses pilditöötluses kasutati Eesti Maa-ameti ortofotosid, Eesti Põhikaardi ja Baaskaardi andmestikke, suure ruumilise lahutusega satelliidipilte ning maapealsete GPS-mõõtmiste tulemusi.

Mereranna roostike viimase kahekümne aasta kestel väldanud laienemistrendi 2012. aasta mõõtmised ei kinnitanud. Võimalik, et põhjuseks on kasutatud Landsat 7 ETM+ eripärased, andmelünkadega pildid. Andmelünkasid pilditöötluse käigus küll kompenseeriti, kuid on võimalik, et piksli suurusega võrreldes väikeste objektide kaardistamisel avaldab skanneri defekt tulemustes mõju.
Võrtsjärve ja Peipsi järve suurtaimestikuga alade pindala laienemine, mis on väldanud viimased paarkümmend aastat, ei ole viimaste aastate piltidelt mõõdetuna jätkunud ja näib olevat vähemalt ajutiselt peatunud. Peipsi järve kui terviku suurtaimestikuga kaetuse trendi mõjutab suurtaimestikuga ala pindala vähenemine viimastel aastatel Pihkva järves. Peipsi Suurjärves jätkab suurtaimestikuga ala pindala aeglast suurenemistrendi.
Narva veehoidlas võib täheldada nii kogu veehoidla kaldavööndis kui ka veehoidla Eesti-poolses kaldavööndis suurtaimestiku nõrka laienemistrendi.

Varasemalt, 1980-ndate aastate lõpus põllumajanduslikus kasutuses olnud maa metsastumine  andis tulemuseks metsana kvalifitseeruvate alade pindala suurenemise ligikaudu 2% võrra 1980ndate aastate lõpus põllumajanduslikus kasutuses olnud maast. Põllumaa metsastumise määr on paiguti väga erinev. Oluline osa metsaga alade pindala suurenemises on metsaservade laienemisel põllumaale mõne puuderea, st. mõne kuni paarikümne meetri võrra.
Lidarimõõtmiste andmete rakendatavuse analüüsist metsastuva põllumajandusmaa kaardistamisel ilmnes, et põhimõtteliselt on mõeldav kasutatud metoodika rakendatav kogu Eesti ulatuses.
2012. aasta seiretööga täiendati põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kevadiste künnipindade aegrida seisuga: kevad 2011.

scroll back to top

Prindi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee