Asute siin: Avaleht Programmid Välisõhu seire Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine



Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine

Seiretöö tutvustus

Riikliku keskkonnaseire programmi osaks on raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline seire ehk brüomonitooring (lad k Bryophyta – sammaltaimed) alates 1994. aastast, kuid Põhjamaade Ministrite Nõukogu algatatud üleeuroopalises keskkonnaseire projektis Atmospheric Heavy Metal Deposition in Europe - estimation based on moss analysis osaleb Eesti juba alates 1989. aastast. 2001. aastal läks programmi koordineerimine üle ICP Vegetation (õhusaastet ja selle mõju taimestikule uuriv rahvusvaheline programm) koordinatsioonikeskusele. 

Programmi käigus kogutakse iga viie aasta tagant ühtlustatud metoodikaid kasutades erinevates riikides samaaegselt samblaproove ja määratakse nendes Al, As, Cd, Cr, Cu, Fe, Hg, Ni, Pb, Ti, Zn ja V sisaldus. Täiendavalt määratakse ka lämmastiku sisaldus, saamaks teavet lämmastikukoormuse kohta. Eestis oli kuni 2016. aastani 99 punktist koosnev püsiseirevõrk. Järgnev seirering toimub 2020/2021. aastal. Lisaks toimus aastatel 2000-2014  siseriiklikest vajadustest lähtuvalt raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline seire rotatsiooni 3. aastal Kirde-Eestis 33 seireipunktis, 4. aastal Tallinna ümbruse 37 sirepunktis ja 5. aastal Tartu, Pärnu, Viljandi ja Kohtla-Järve ümbruse 30 seirepunktis. 

Seiret teostatakse vastavalt kinnitatud rahvusvahelisele metoodikale. Proovialad peavad asuma vähemalt 300 m kaugusel peateedest ning vähemalt 100 m kaugusel väiksematest teedest ja majadest. Iga üksik samblaproov sisaldab 2 liitrit sammalt, mille kogumisel kasutatakse proovi lisasaastumise vältimiseks kilekindaid või plastkotti. Samblaproovid puhastatakse kõdust ja muudest taimejäänustest ning sambla roheline osa eraldatakse analüüsimiseks keemiliste elementide sisalduse suhtes.

Samblaproovide kogumine toimub käsitsi, kogutakse atmosfäärse raskmetallisaaste jälgimiseks hästi sobivaid maapinnasamblaid harilikku palusammalt (Pleurozium schreberi) ja harilikku laanikut (Hylocomium splendens). Keemilise analüüsi läbiviimise osas on koostööd tehtud Soome Metsauurimisinstituudiga (METLA). Samblaproovide analüüsid on tehtud nimetatud instituudi Muhose uurimisjaama laboris. Samblaproovid kuivatatakse kuni 40 °C juures konstantse kaaluni ja peenestatakse. Proovid märgtuhastatakse HNO3/H2O2 lahuses mikrolaineahjus. Igast proovist mineraliseeritakse 2,5 g sammalt. Enamiku raskmetallide sisaldus samblaproovides määratakse induktiivselt sidestatud plasma-emissioonspektromeetria meetodil, N (üldlämmastiku) sisaldus spektrofotomeetrilise Kjeldahli meetodil, Hg (elavhõbeda) – külmauru-aatomfluorestsents-spektromeetria meetodil ning As (astaadi) – grafiitpõleti-aatomabsorptsioonspektromeetria meetodil.

Tulemuste põhjal koostatakse arvutiprogrammi Surfer abil ja hajusate punktandmete kaardistamiseks mõeldud algoritmi Kriging kasutades Eesti sammalde raskmetallisisaldust iseloomustavad kaardid. Erinevate aastate kaarte võrreldes on võimalik jälgida raskmetallide sisalduse muutusi Eesti erinevates piirkondades ka mittespetsialistil.

Raskmetallisaaste hoolikaks jälgimiseks Euroopas ja Eestis on mitu põhjust. Esiteks, Euroopa eri osades võivad raskmetallide kontsentratsioonid õhus episoodiliselt tunduvalt suureneda kaugülekande tõttu saastatud piirkondadest. Teiseks, raskmetallid akumuleeruvad mullas ning võivad ka väikestes kogustes sadenemisel saavutada peagi keskkonnaohtliku taseme, nende kahjulik mõju organismidele võib avalduda alles pika aja pärast. Brüomonitooring on raskmetallide sadenemise määramiseks odavaim ja lihtsaim viis, sest samblad on head bioindikaatorid, mis akumuleerivad raskmetalle proportsionaalselt nende sisaldusega õhus.

Antud seiretöö eesmärgiks on iseloomustada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt regionaalset atmosfäärset raskmetallisaastet, selgitada välja olulised saasteallikad ja nende poolt saastatud alade ulatus, jätkata eelnevaid saasteuuringuid, et jälgida muutusi saastetasemes ning koostada ülevaatlikud saastekaardid.

Raskmetallide bioindikatsioonilist seiret teostab Eestis Tallinna Botaanikaaed.



scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2016. a.

2015/2016. a. oli võrreldes 2010/2011. a. enamikus proovipunktides sambla raskmetallide ja N sisaldus langenud või jäänud samale tasemele. Harjumaal mõõdeti mitme raskmetalli kõrgeim sisaldus....

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2015. a.

Raskmetallide ja N sisaldus oli 2015. a. samblas enamasti ühtlaselt madal. Osade raskmetallide ja N sisaldus oli kõrgeim Edela- ja Lääne-Eestis: Cu, Hg ja N sisaldus Are, Cd sisaldus Varbla, Ni...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2014. a.

2014. a. määrati Cd, Cr, Cu, Fe, Ni, Pb, V, Zn, N, As, Hg, Al ja Ti sisaldus Kohtla-Järve, Pärnu, Viljandi ja Tartu ümbruse seirealadelt kogutud samblaproovides. 2009.-2014. aastatel oli...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2013. a

2013. aasta oli Cd, Cr, Fe, Ni, Pb, Zn, V ja Hg keskmine sisaldus Tallinna ümbruse samblas samal tasemel kui 2010/2011. aaastal kogu Eesti keskmine. Cu, N, Al ja Ti keskmine sisaldus Tallinna...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2012. a.

Kokkuvõte2012. aastal koguti samblaproove Ida- ja Lääne-Virumaa 33 püsiproovipunktist, kus eelmine seire toimus viie aasta eest. Raskmetallide sisaldus samblas oli kõrgem kui aastate 2010/2011...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2011. a.

KokkuvõteRaskmetallisaaste õhu kaudu bioindikatsiooni meetodil jälgimise võrgustik Eestis taustaalal koosneb 99 püsiproovipunktist. 2011.aastal määrati Cd, Cr, Cu, Fe, Ni, Pb, V, Zn, N, As,...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2010. a.

KokkuvõteRaskmetallisaaste õhu kaudu bioindikatsiooni meetodil jälgimise võrgustik Eestis koosneb 99 püsiproovipunktist. 2010. a määrati Cd, Cr, Cu, Fe, Ni, Pb, V, Zn, N, As, Al, Hg ja Ti...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2009. a.

KokkuvõteRaskmetallid on keskkonnas püsivad, need akumuleeruvad pinnases ning vees. Põhiliseks raskmetallidega saastumise allikaks on tööstus ning transport. Organismi võivad raskmetallid...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2008. a.

KokkuvõteLühikokkuvõte: Raskmetallid on keskkonnas püsivad, nad akumuleeruvad pinnases ning vees. Põhiliseks raskmetallidega saastumise allikaks on tööstus ning transport. Organismi võivad...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2007. a.

KokkuvõteKirde-Eesti ja Kunda ümbruse ühtivate proovipunktide samblas oli ajavahemikul 2002–2007 Cd sisaldus jäänud samaks (muutunud lokaalse varieeruvuse piires) või vähenenud, Pb sisaldus...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2006. a.

Kokkuvõte2006.a määrati Cd, Cr, Cu, Fe, Ni, Pb, Zn, V ja N sisaldus 49 püsiproovipunktist kogutud hariliku palusambla (Pleurozium schreberi) või hariliku laaniku (Hylocomium splendens) proovist....

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2005. a.

KokkuvõteRaskmetallisaaste õhu kaudu bioindikatsiooni meetodil jälgimise võrgustik Eestis koosneb 100 püsiproovipunktist. 2005. aastal määrati Cd, Cr, Cu, Fe, Ni, Pb, Zn, V ja N sisaldus 50...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2003. a.

Kokkuvõte2003. aastal seirati raskemetallide sisaldust Tallinna ümbruse samblas. Tallinna ümbrus on Kirde-Eesti tööstuspiirkonna kõrval teine kõrge õhusaaste tasemega piirkond Eestis....

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2002. a.

Aruanded 

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2001. a.

Kokkuvõte2000/2001. aastal määrati ICP-AES meetodil Cd, Cr, Cu, Fe, Ni, Pb, Zn ja V sisaldus Eesti sajast püsiproovipunktist kogutud hariliku palusambla (Pleurozium schreberi) proovidest, mille...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 2000. a.

Kokkuvõte2000. aastal määrati raskmetallide sadenemise bioindikatsioonilise hindamise käigus ICP-AES meetodil Cd, Cr, Cu, Fe, Ni, Pb, Zn ja V sisaldus 50 püsiproovipunktist kogutud hariliku...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 1999. a.

Kokkuvõte1999. aastal määrati raskemetallide Cd, Cr, Cu, Fe, Pb, Ni, V, Zn sisaldus nii palusambla- kui laanikuproovides.Elementide sisaldus palusamblas oli ühtivates Lasila, Uhtna,...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 1998. a.

Kokkuvõte1998. aastal alustati palusambla ja laaniku "interkalibreerimist" Kõnnu ja Hargla proovialalt kogutud samblaproovides määratud elementide sisalduse põhjal. Hinnati ka Eesti suuremate...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 1997. a.

Kokkuvõte1997. aastal hinnati raskemetallide sisalduse muutust sammaldes võrreldes 1992. aastaga Kirde-Eestis elektrijaamade piirkonnas ning määrati esmakordselt raskemetallide sisaldus samblas...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 1996. a.

Kokkuvõte1996. aastal hinnati raskemetallide sisaldust Eestis Lahemaa, Karula ja Soomaa rahvusparkides või nende naabruses ning esmakordselt Vormsi saarel – Rumpo poolsaarel ja saare keskosas...

» Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 1995. a.

Kokkuvõte1995. aastal koguti kokku 100 samblaproovi, millest 75 proovis määrati 14 elementi (As, Cd, Co, Cr, Cu, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, Pb, S, V, Zn) ja 25 proovis (Cd, Cr, Cu, Fe, Ni, Pb, V, Zn)...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee