Asute siin: Avaleht Programmid Siseveekogude seire Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire



Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire

Võrtsjärve seire toimub aastast 1954, kui rajate Võrtsjärve Limnoloogiajaam. Igakuine järve seire toimub aastast 1965. Alates 1994. aastast on Võrtsjärve seire riiklikku keskkonnaseire programmi osa.

Seire kavandamise ja seisundi hindamise seisukohast teevad Võrtsjärve eriliseks tema suurus ja madalus. Võrtsjärv on Eesti järvedest kalamajandusliku tähtsuse poolest Peipsi järel teisel kohal. Kuna järv asub aktiivse põllumajandustegevuse piirkonnas, on taimetoiteainete sissekanne järve suur. Talvine ummuksissejäämine ohustab järve eriti madala veeseisu ja karmi talve korral, millega kaasneb järveloomastiku, sh kalade hukkumine. Karmidel talvedel võib järv ka põhjani läbi külmuda. Erinevalt Peipsi järvest ei ole Võrtsjärves probleemiks suvine vetikate massesinemine ning sellest tingitud hapnikupuudus - suvine kalade hukkumine on pigem tingitud liiga kõrgeks tõusnud veetemperatuurist. Kõik see mõjutab Võrtsjärve peamise rikkuse, kalavarude, taastumist.

Võrtsjärve seire eesmärgiks on teabe saamine järve veekeskkonna ökoloogilise ja hüdrokeemilise seisundi kohta, informatsiooni kogumine ja andmeridade täiendamine pikaajaliste protsesside selgitamiseks, muutuste ja kriisisituatsioonide prognoosimiseks, veekaitsemeetmete kavandamiseks ning Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste, sh veepoliitika raamdirektiivi nõuete, täitmiseks.

Võrtsjärve ökoloogilise seire eesmärgid täidetakse igal aastal toimuva hüdrobioloogiliste kvaliteedielementide (fütoplankton, zooplankton, bakterplankton, zoobentos) ja füüsikalis-keemiliste näitajate seire läbi, üle kolme aasta toimuva kolme täiendava hüdrobioloogilise kvaliteedielemendi seire läbi – kalastik, suurtaimestik ja fütobents ning kord kuue aasta jooksul toimuva veskonnaspetsiifiliste ainete seire läbi.

Veeproovide kogumine füüsikalis-keemiliste näitajate, fütoplanktoni, zooplanktoni ja bakterplanktoni seireks toimub 12 korda aastas (igakuiselt) Limnoloogiajaama seirekohas. Kord aastas, augustis, kogutakse täiendavad proovid (va bakterplankton) kahest järve lõuna osa punktist ja võimalusel üle kolme aasta kokku kümnest punktist üle järve. Zoobentose seire ammuti abil toimub kuus korda aastas (mai-oktoober) ühel transektil ja üks korda aastas kahel transektil. Zoobentose seire kahva abil ja fütobentose seire litoraalis toimub neljast seirekohast kord aastas (samad kohad). Taimestiku seiratakse 31 transektil.

Seiratavad näitajad on määratud KeM määrusega nr 25 „Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta", kirjeldatud pinnaveeseire allprogrammis või määratud koostöös seire tegijaga. Allprogrammi (2018) kohaselt on Võrtsjärves määratavad füüsikalis-keemilised näitajad, mis määratakse igakuiselt (va august) läbipaistvus (Secchi ketta meetodil), pH, temperatuur, O2, elektrijuhtivus, N-üld, NH44+, NO3-, P-üld, PO43-, KHT-Mn, BHT5, Värvus (Pt-Co) skaalal, SO42-, hõljuvaine, HCO3, Cl, NO2, NH3 (arvutuslik). Augustikuus kogutavates proovides määratakse täiendavalt juurde Ca, Mg, Na, K, Si, Fe, karedus. Seiratavad vesikonnaspetsiifilised ained (KeM määruse nr 77 § 6 ained) määratakse vesikonna veemajanduskava seirekavaga.

Võrtsjärve keemilise seire eesmärgid täidetakse ohtlike ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja muude saasteainete seire läbi setetes, elustikus ja vees lähtuvalt KeM määrusest nr 77 (määruse § 3 ained). Seiratavad näitajad täpsustatakse vesikonna veemajanduskavas. Seire settes ja/või elustikus toimub kord kolme aasta järel, vees vastavalt vajadusele, kuid prioriteetsete ohtlike ainete osas vähemalt kord veemajanduskava perioodil (kord 6 aasta kohta).

Seire aegade, näitajate, metoodikate jms kohta vaata täpsemalt riiklikku keskkonnaseire pinnaveeseire allprogrammist ja seire aruannetest.

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2016. a.

Võrtsjärve ökosüsteem on järve suure pindala ja väikese sügavuse tõttu väga tugevasti füüsikaliste tegurite poolt juhitud. Jääkatte vaheldumine jäävaba perioodiga ja suured veetaseme...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2015. a.

Võrtsjärve veetase on jõudnud aastatel 2008-2013 olnud kõrgseisu järel järjekordsesse madalseisu, sellel on mõju vee kvaliteedinäitajatele ja elustikule. Varane jääminek 2015. aastal...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2014. a.

Võrtsjärve ökosüsteem on järve suure pindala ja väikese sügavuse tõttu väga tugevasti füüsikaliste tegurite poolt juhitud. Jääkatte vaheldumine jäävaba perioodiga ja suured veetaseme...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2013. a.

Üldfosfori sisalduse ja biokeemilise hapnikutarbe jätkuvad pikaajalised langustrendid näitavad Võrtsjärve troofsusseisundi aeglast, kuid järjekindlat paranemist. Võrtsjärves on vee...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2012. a.

KokkuvõteVõrtsjärve seisund oli 2012. aastal mõjutatud nii eelneva aasta pikast sügisest ja lühikeseks jäänud jääkatte kestvusest kui ka 2012. aasta jahedast suvest. Alates 2008. aastast on...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2011. a.

KokkuvõteVõttes aluseks keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määruses nr 44 (Pinnaveekogumite…, 2009) kehtestatud Võrtsjärve seisundiklassidele vastavate kvaliteedinäitajate väärtused, on...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2010. a.

KokkuvõteVõrtsjärve ökoloogilise seisundi peamiseks kujundajaks on suured veetaseme kõikumised ja sesoonsus. Sarnaselt eelnenud aastatele oli ka 2010. aastal veetase keskmisest...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2009. a.

Kokkuvõte2009. aastal ületas Võrtsjärve veetase aastaringselt viimase 15 aasta keskmist, kõige vähem 24 cm võrra (juunis) ja kõige rohkem 124 cm võrra (jaanuaris); aasta maksimaalne...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2008. a.

Kokkuvõte2008. aasta peamiseks eripäraks oli pehme suladerohke talv ning keskmisest tublisti kõrgem veetase. Püsiva jääkatte pikkus 2007./2008. a talvel oli tavapärase 130 päeva asemel 41...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2007. a.

KokkuvõteVõrtsjärve vee füüsikalist ja keemilist režiimi 2007. aastal mõjutasid lühikeseks jäänud talv ja keskmisest madalam veetase. Jääkatte tekkimine alles jaanuari teisel poolel...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2006. a.

KokkuvõteAastal 2006 oli Võrtsjärve seisund enim mõjutatud märkimisväärselt madalast veetasemest. Aasta keskmine veeseis oli 32,83 m ehk 18 cm alla Rannu-Jõesuu mõõduposti "nulli" (33,01...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2005. a.

KokkuvõteAastal 2005 mõjutas Võrtsjärve seisundit märkimisväärselt kõrge veeseis aasta esimesel poolel. Kõrgest veetasemest tulenevalt sisaldas vesi palju humiinaineid, oli pruuni värvi ja...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2004. a.

KokkuvõteVõrtsjärve hüdrobioloogiline seireAastal 2004 mõjutasid Võrtsjärve seisundit kõige enam kõrge veeseis ja jahe suvi. Vees lahustunud toiteainete (lämmastiku, fosfaatide ja räni),...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2003. a.

KokkuvõteVõrtsjärve hüdrobioloogiline seire Planktoni arenguks olid tingimused järves 2003. aastal soodsad. Tavalisest kõrgem oli fütoplanktoni üldbiomass ja Chl-a sisaldus. Nagu tavaliselt...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2002. a.

KokkuvõteVõrtsjärve hüdrobioloogiline seire2002. aastal võeti Võrtsjärve hüdrobioloogilise seire raames 288 proovi ja teostati kokku 2646 bioloogilist mõõtmist ja analüüsi.Seireaastat...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2001. a.

KokkuvõteVõrtsjärve hüdrobioloogiline seire2001. aasta Võrtsjärve bioloogilised ja keemilised näitajad annavad tunnistust sellest, et viimase kümnendi jooksul madalal tasemel püsinud...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2000. a.

KokkuvõteVõrtsjärve hüdrobioloogiline seire2000. aastal võeti Võrtsjärve hüdrokeemia ja Võrtsjärve elustiku seireproove kahest pikaajalise vaatluse punktist – järve sügavast osast, mis...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1999. a.

Kokkuvõte1999. aastal võeti Võrtsjärve keemia ja planktoni proovid ühest proovipunktist. Jääkatte ajal (märtsi lõpuni) võeti kaks proovi: järve pinnakihist (0,5 m pinnast) ja põhjast (1 m...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1998. a.

Kokkuvõte1998. aastal võeti Võrtsjärve hüdrokeemia ja planktoni proovid pikaajaliste vaatluste punktis järve sügavas kohas, mis jääb Limnoloogiajaama ja Tondisaare vahele. Proove võeti 2-...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1997. a.

Kokkuvõte1997. aastal võeti Võrtsjärve hüdrokeemia ja planktoni proovid pikaajaliste vaatluste proovipunktis – sügavas kohas, mis jääb Limnoloogiajaama ja Tondisaare vahele. Proove võeti...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1996. a.

KokkuvõteRekordiliselt madal veeseis Võrtsjärves mõjutas oluliselt talvist gaasirežiimi ning toitainete ringet ja valgustingimusi jäävabal ajal. Hapnikuvaru järve kahanenud veemassis oli...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1995. a.

Kokkuvõte1995. aastal võeti Võrtsjärve planktoni proovid pikaajaliste vaatluste proovipunktis. Proove võeti ühenädalase intervalliga. Igakuiseid zoobentose proove võeti ühest litoraali...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1994. a.

Kokkuvõte1994. aasta erakordselt soojal suvel ületas Võrtsjärve pinnakihi temperatuur juulis ligi 5 oC ja augustis 2 oC võrra paljuaastastest keskmistest. Maksimaalne temperatuuri erinevus...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee