Asute siin: Avaleht Programmid Siseveekogude seire Jõgede hüdrobioloogiline seire



Jõgede hüdrobioloogiline seire

Jõgede hüdrobioloogilise seire eesmärgiks on kesksuviste komplekssete hüdrobioloogiliste uuringute põhjal anda üldine ülevaade Eesti jõgede ökosüsteemide seisundist ja pikaajalistest muutustest. Seireuuringud hõlmavad jõgede elustiku peamiste komponentide olulisemaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid parameetreid, samuti veeorganismide elutingimusi, jõgede ökoloogilist seisundit, sanitaarset olukorda ning kalanduslikku väärtust iseloomustavaid keemilisi, hüdroloogilisi, hüdrobioloogilisi, morfomeetrilisi jm näitajaid. Uuringute tulemusel kogutud andmestiku põhjal on võimalik teha järeldusi inimtegevuse (jõgede voolusängide õgvendamine, paisude rajamine, põllumajanduslikelt aladelt lähtuv biogeenidereostus, fekaalne reostus jne) mõju kohta vooluvete bioloogilisele kvaliteedile ning vajadusel kavandada ja rakendada kaitsemeetmeid.

Jõgede hüdrobioloogiline seire algas 1994. aastal. Uuringute esimese tsükli (1994–1998) ülesanne oli usaldusväärse teadusliku lähtealuse loomine edaspidiste pikaajaliste muutuste jälgimiseks jõgedes. Teises (1999–2003) ja kolmandas (alates 2004) tsüklis on oluline lisaks jõgede seisundi hindamisele ka muutuste jälgimine. Alates 2009. aastast on seire lähtunud ka Veemajanduskava ja selle nõuetest veeseireprogrammile. 2012. a alustati jõgede hüdrobioloogiliste näitajate pidevseiret. Jõgede hüdrobioloogilise pidevseire eesmärk on tagada andmestik pikaajaliste muutuste, loodusliku varieeruvuse ja kliimamuutuse mõju hindamiseks, aga ka seiratavate kvaliteedielementide klassipiiride täpsustamiseks.

Seega praegu toimuva jõgede hüdrobioloogilise seire käigus jälgitakse jõgede kui elukeskkonna ökoloogilise seisundit, muutuste suunda ning selgitatakse muutuste võimalikke põhjuseid. Selleks seiratakse jõgedes nii hüdrofüüsikalisi, hüdrobioloogilisi ja hüdrokeemilisi näitajaid (vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ mõistes ülevaateseire). Saadud tulemusi võrreldakse pikaajalise andmestikuga, kontrollitakse vooluveekogude seisundi hindamise klassifikatsiooni sobivust ning tehakse sellesse vajadusel muudatusettepanekuid.

Jõgede hüdrobioloogilise ülevaatseire võrk lähtub eelkõige veemajanduskava veeseireprogrammist. Jõgede ülevaateseire võrgustiku moodustavad eritüübilised vooluveekogumid, mille puhul on olulised kriteeriumid nende suurus ja inimtekkeline koormus. Pidevseirevõrgustik on valitud koos erialaekspertidega ning toimub 10 jõel:
·         Avijõgi: Mulgi veski
·         Selja jõgi: Jõekääru
·         Pudisoo jõgi: Saekalda
·         Vihterpalu jõgi: Vihterpalu
·         Velise jõgi: Valgu
·         Reiu jõgi: Laadi koole
·         Saarjõgi: allpool Nõmmitsa oja suuet
·         Õhne jõgi: Härma
·         Võhandu jõgi: Süvahavva
·         Põltsamaa jõgi: Pajusi koole

Enamik välitöödest viiakse läbi kesksuvel, mil jõgede taimestik on välja kujunenud, bioproduktsioon on maksimaalne, veetase suvises madalseisus ning vee omadused stabiilsed ning võrdluskõlbulikud. Välitööd jõgede bioloogilise kvaliteedi hindamisel suurselgrootute abil viiakse läbi aprilli lõpus või mai alguses, sõltuvalt hüdroloogilistest tingimustest. Proovivõtul mõõdetakse vee temperatuur, pH, elektrijuhtivus ja hapnikusisaldus. Samal ajal kogutakse 4 korda aastas proovid vee keemilise koostise analüüsimiseks, mida analüüsitakse jõgede hüdrokeemilise seire raames ja vaadeldakse seisundi hindamisel koostoimes bioloogiliste näitajatega.

Hüdrobioloogilised ja hüdromorfoloogilised näitajate valikul lähtutakse keskkonnaministri määrusest 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“. Bioloogilisteks näitajateks, mille kohta kogutakse andmeid jõgede hüdrobioloogilise seire käigus, on suurtaimestik, fütobentos, suurselgrootud ja kalastik erinevate kvaliteedielementide ja indeksitega ning vastavateks hüdromorfoloogilisteks näitajateks on veerežiim ja põhja iseloom. Elustikus määratavaid näitajaid iseloomustab alljärgnev tabel.

Rühm Määratavad näitajad
Fütoplankton (ainult Emajõgi ja Narva jõgi) ·         Klorofüll a
Fütobentos ja ränivetikad

·         Ränivetikate liigid, suhtleine arvukus)
·         TDI (Trophic Diatom Index, arvutuslik indeks, iseloomustab vee troofsust)
·         WAT (Watanabe indeks, iseloomustab vee troofsust)
·         IPS (reostustundlikkuse indeks)
Suurtaimestik

·         Liigid ja ökoloogilised rühmad
·         Üldkatvus % ja liikide katvuse osakaal
·         Dominandid ja dominantide ohtrus
·         Jõgede suurtaimestiku indeksid (MIR, ITEM)
·         Ökoloogiline kvaliteedisuhe (ÖKS)
Suurselgrootud

·         Liigid ja arvukus
·         TAXA – taksonirikkus proovis
·         H – Shannoni taksonierisusindeks
·         ASPT indeks (iseloomustab ökoloogist kvaliteeti)
·         EPT – tundlike suurselgrootute (Ephemeroptera, Plecoptera ja Trichoptera)
·         DSFI – Taani vooluveekogude fauna indeks sonite arv proovis
·         Ökoloogiline kavliteedisuhe (ÖKS)
Kalastik

·         Liigiline koosseis (indikaator- ja tüübispetsiifilised liigid)
·         Liikide arvukus
·         Vanuseline struktuur
·         Jõgede kalastikuindeks (JKI)


Jõgede hüdrobioloogilise seire vastutavaks täitjaks on Eesti Maaülikooli põllumajandus– ja keskkonnainstituut.

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2017. a.

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2016. a.

Seisundihinnang anti kokku rohkem kui ühe elustikurühma järgi 55 seirelõigule. Neist hinnati 3 (5,5%) väga heas, 23 (42%) heas, 20 (36%) kesises, 8 (14,5%) halvas ja 1 (2%) väga halvas...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2015. a.

Seisundihinnang anti kokku 59 seirelõigule. Neist hinnati 18 (31%) heas, 32 (54%) kesises ja 9 (15%) halvas seisundis olevaks seirelõiguks. Kesise/halva seisundi indikaatoriks oli 14 seirelõigu...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2014. a.

Seireuuringud tehti 2014. a. järgmistes vooluvetes: Võhandu, Õhne, Tänassilma, Põltsamaa, Porijõgi, Ahja, Leevi, Avijõgi, Kunda, Selja, Vainupea, Mustoja, Loobu, Valgejõgi, Pudisoo, Kuusalu,...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2013. a.

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2012. a.

2012. aastal olid vaatluse all peamiselt Lääne-Eesti ja Peipsi alamvesikonna veekogumid. Lisaks vaadeldi ka mõningaid Eesti teistes piirkondades paiknevaid jõelõike. Kokku toimus jõgede...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2011. a.

Kokkuvõte2011. aastal olid vaatluse all peamiselt Eesti saartel (Hiiumaal ja Saaremaal) asuvad veekogumid ning Peipsi alamvesikonna veekogumid. Lisaks vaadeldi ka mõningaid Eesti teistes...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2010. a.

Kokkuvõte2010. aastal jätkati rotatsioonilise ülevaateseirega. Vaatluse all olid peamiselt Ida-Virumaa veekogumid. Lisaks vaadeldi ka Eesti teistes piirkondades laiali paiknevaid etalon...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2009. a.

Kokkuvõte2009. aastal toimus seire veekogumitel, mille kohta varasemad andmed puudusid või olid need lünklikud ning mille puhul oli olemas kahtlus, et nende seisund võib olla „kesine" või...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2008. a.

KokkuvõteSelja jõe üldseisund põhjaloomastiku näitajate järgi oli Paatnas, Arknas, Essul ja Varangul "kesine". Päides oli jõe seisund "halb", Karepal "hea". Kesise seisundi põhjus võib olla...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2007. a.

KokkuvõtePedeli alamjooks- seisund veekvaliteedi järgi oli enamasti "kesine", alamjooksul sügistalvisel perioodil korra ka "väga "halb". Mõlemal juhul oli halvimaks kvaliteedinäitajaks...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2006. a.

Kokkuvõte2006. aastal uuriti Loode-Eestis Pakri poolsaarest ida ja (peamiselt) lääne pool Soome lahte suubuvat 14 jõge 19 jõelõigul. Bioloogilise kvaliteedi iseloomustamiseks arvutati ...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2005. a.

Aruanded

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2004. a.

KokkuvõteJõgede hüdrobioloogilise seire raames hinnati 2004. aastal suurselgrootute taksonoomilise koosseisu ja arvukuse järgi Vääna ja Pirita jõestike bioloogilist kvaliteeti (kokku 19...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2003. a.

KokkuvõteJõgede hüdrobioloogilise kompleksseire tööd viidi 2003. aasta kesksuvel läbi Keila, Pirita, Jägala ja Valgejõe jõestikus, kokku 18 jõe 42 lõigus (ülevaatlikuma tulemuse huvides...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2002. a.

Aruanded

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2001. a.

Kokkuvõte2001. aasta juulis viidi hüdrobioloogilise seire uuringud läbi Pärnu, Navesti ja Väikese Emajõe jõestikus. Kompleksseid hüdrobioloogilisi uurimistöid tehti kolme peajõe 24 lõigus...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2000. a.

KokkuvõteJõgede hüdrobioloogilise seire uuringud viidi 2000. aasta kesksuvel läbi Võhandu, Pühajõe, Kunda, Selja ja Mustjõe jõestikus, kokku 25 jõe 56 lõigus.Lahustunud O2 sisaldus vees on...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1999. a.

Aruanded 

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1998. a.

KokkuvõteVastavalt Riikliku keskkonnaseire programmile tegi EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgede bioloogia rühm 1998.aasta kesksuvel (juulis) elustiku ja üldise ökoloogilise seisundi...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1997. a.

Kokkuvõte1997. aasta suvel viidi jõgede hüdrobioloogilist seiret läbi Põltsamaa, Elva, Amme, Kasari ja Vigala jõel ja nende lisajõgedel, kokku 24 jõe 53 lõigus.Põltsamaa jõgi oli Kiltsis...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1996. a.

Kokkuvõte1996. aasta suvel tehti seireuuringuid Väikesel Emajõel, Õhne, Pärnu, Navesti ja Halliste jõel ning nende lisajõgedel, kokku 24 jõe 55 lõigus.Väike Emajõgi oli Sihval, Restus ja...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1995. a.

Kokkuvõte1996. aasta suvel tehti seireuuringuid Võhandu, Pühajõe, Kunda, Selja ja Mustjõe jõestikus kokku 24 jõe 56 lõigus.Võhandu jõe uurimiste ajal oli vesi suvises madalseisus....

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1994. a.

Kokkuvõte1994. aasta suvel tehti seireuuringuid Ahja, Avijõe, Lõve, Pedja ja Reiu jõel, kokku 23 jõe 52 lõigus.Ahja jõe vesi oli Taevaskoja lõigus mesotroofne ja mujal eutroofne. Vee...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee