Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Jõevähk



Jõevähk

Allprogrammi tutvustus

Jõevähk (Astacus astacus (L.)) on ainuke põline vähiliik Eestis. Jõevähk on Loodusdirektiivi V lisa liik (st liik, mille loodusest võtmist ja kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega) ja tal on tähtis osa veekogu ökosüsteemis. Arvukas vähiasurkond pidurdab veekogus taimestiku kasvu ja orgaanilise materjali settimist. Niikaua kui järves püsib elujõuline vähipopulatsioon, võivad vähid tõenäoliselt takistada või aeglustada eutrofeerumisprotsessi.

Jõevähi seire eesmärgiks on saada pidevat informatsiooni vähipopulatsioonide seisundi kohta erinevates Eesti piirkondades. Jõevähi seire põhineb vähimõrdadega katsepüükidel. Iga vähi juures hinnatakse järgmisi näitajad: sugu, pikkus, kaal, sõrgade puudumine, taastuvate sõrgade esinemine, vigastuste esinemine, haiguste ja parasiitide esinemine. Tulemuste põhjal antakse hinnang vähipopulatsiooni seisundile, püügi võimalikule mõjule, haiguste ja välisparasiitide esinemisele ning vähivaenlaste mõjule.

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Jõevähk 2018. a.

Jõevähk esineb madalal arvukusel Kubija järve, Mustoja ja Paadrema jõe seirealades. Neist kõige hõredamalt esineb vähki Kubija järves, kus kohati vaid ühte isendit. Kui Mustojas on...

» Jõevähk 2017. a.

2017. a teostati jõevähi katsepüüke 12 seireveekogus. Püükidel kasutati vähimõrdasid. Jõevähk esines 11 seirealas. Jõevähki ei esinenud Kuke peakraavi seirealas. Jõevähi kadumise...

» Jõevähk 2016. a.

2016. a teostati seiret 12 veekogus. Jõevähk esines kõigis seirealades. Vähi arvukus hinnati väga kõrgeks kahes, kõrgeks ühes, keskmiseks neljas ja madalaks viies seirealas. Seejuures leiti...

» Jõevähk 2015. a.

2015. a. teostati jõevähi katsepüüke 12 seireveekogus. Katsepüükidel kasutati vähimõrdasid. Jõevähi suhtelise arvukuse määratlemisel on võetud aluseks seirepüügi saagikus (CPUE,...

» Jõevähk 2014. a.

Eesti jõgedes ja järvedes olid rikkalikud jõevähi varud kuni 20. sajandi alguseni. Praeguseks on vähivarud oluliselt kahanenud vähikatku ja teiste kahjustavate tegurite tõttu. Jõevähk on...

» Jõevähk 2013. a.

2013. aastal teostati seiret 10 veekogus. Jõevähk esines üheksas seirealas. Vähi arvukus hinnati väga kõrgeks neljas, kõrgeks ühes, keskmiseks kahes ja madalaks kahes seirealas. Seejuures...

» Jõevähk 2012. a.

Kokkuvõte2012. aastal teostati jõevähi katsepüüke 11 seireveekogus. Katsepüükidel kasutati vähimõrdasid. Jõevähi suhtelise arvukuse määratlemisel on võetud aluseks seirepüügi saagikus...

» Jõevähk 2011. a.

Kokkuvõte2011. aastal teostati jõevähi katsepüüke 10 seireveekogus. Katsepüükidel kasutati vähimõrdasid. Jõevähk esines erineval arvukusel kõigis veekogudes.Kõige vähem esines vähki...

» Jõevähk 2010. a.

Kokkuvõte2010. aastal teostati jõevähi katsepüüke 10 seireveekogus. Katsepüügi põhjal esines jõevähki erineval arvukusel kõigis veekogudes.Madalal arvukusel esineb jõevähk Kubija järves...

» Jõevähk 2009. a.

Kokkuvõte2009. aastal teostati jõevähi katsepüüke 10 seireveekogus. Katsepüükidel kasutati vähimõrdasid. Jõevähk esines kõigis veekogudes, kuid erineval arvukusel.Mustoja seirepüügis...

» Jõevähk 2008. a.

Kokkuvõte2008. aastal teostati jõevähi katsepüüke 12 seireveekogus. Katsepüükidel kasutati vähimõrdasid. Jõevähk esines kõigis vaadeldud veekogudes, kuid erineval arvukusel Seireandmed...

» Jõevähk 2007. a.

Kokkuvõte2007. aastal teostati jõevähi katsepüüke 10 seireveekogus. Katsepüükideks kasutati vähimõrdasid. Tulemuste põhjal ei esine jõevähki enam Ahja jõe seirealas, kus vähistik hukkus...

» Jõevähk 2006. a.

Kokkuvõte2006. aastal teostati jõevähi katsepüüke 12 seireveekogus. Katsepüükideks kasutati vähimõrdasid. Tulemuste põhjal ei esine jõevähki Rannapungerja jões ja Põltsamaa jões....

» Jõevähk 2005. a.

Kokkuvõte2005. aastal teostati jõevähi (Astacus astacus) seirepüüke kokku 13 seireveekogul. Jõevähi seirejaamad olid: Aheru järv, Ahja jõgi, Karujärv, Kuke peakraav, Kurtna Suurjärv,...

» Jõevähk 2004. a.

Kokkuvõte2004. aastal teostati jõevähi seiret 11 erinevas seirepunktis: Karujärves, Kubija järves, Kuke peakraavis, Kurtna Suurjärves, Luguse jões, Mustoja jões, Paadremaa jões, Pülme...

» Jõevähk 2003. a.

KokkuvõteKokku teostati seiret 2003. aastal 10 erinevas seirepunktis: Karujärves, Kubija järves, Kuke peakraavis, Kurtna Suurjärves, Luguse jões, Mustoja jões,...

» Jõevähk 2002. a.

Kokkuvõte2002. aasta seireandmed näitavad vähi arvukuse languse tendentsi (v.a Karujärves), mis on tingitud suurest püügikoormusest, röövpüügist ja 2002. aasta põuasest suvest tulenenud...

» Jõevähk 2001. a.

Kokkuvõte2001. aastal teostati jõevähi (Astacus astacus) seiret kokku 12 veekogul.Karujärve vähiasurkonnas olulisi muutusi ei täheldatud. Seiretransekti alalt püüti kokku 71 vähki, millest...

» Jõevähk 2000. a.

Kokkuvõte2000. aastal tehti jõevähi seiret 13 veekogus. Iga seirejaama kahekümnest mõrrast saadud vähkide põhjal leiti näitajad järgmistele parameetritele: isendite arv mõrd/öö kohta,...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee