Asute siin: Avaleht Välisõhu seire 2002 Sademete keemia 2002. a.



Sademete keemia 2002. a.

Kokkuvõte

Põhja-Eestis viidi 2002. aastal sademete keemia uuringud läbi kaheksas ning Lõuna-Eestis seitsmes seirejaamas. 2002. aasta oli erakordselt sademetevaene. Mitmetes kohtades ei sadanud mitme kuu vältel üldse. Seetõttu vähenesid ka mõõdetud sadenemiskoormused. Saastetasemete analüüs näitab, et sademed on happelisemad Lõuna-Eestis ja aluselisemad Põhja-Eestis. Suur osa kõrgete saastetasemete kujunemisel (eriti Lõuna-Eestis) on kaugkandega kohaletoodud saastel. Lokaalsed allikad domineerivad Kirde-Eestis ja Tallinna ümbruses.

Tulemused näitavad, et suurimaid saasteainete sadenemiskoormuseid annavad kaltsium ja sulfaadid. Mitmete saasteainete (sulfaadid, nitraadid, ammoonium, plii, üldisemalt ka pH) korral on selgelt märgatavad kaugkandest tingitud sadenemise erinevused Eestis. Nii on ammooniumiooni sadenemine (mis soodustab väävli kuivsadenemist) suurim Loode- ja Lõuna-Eestis.

Pikaajalistest suundumustest (1994–2002) on märkimisväärsem Kirde-Eesti saastetasemete jätkuv kahanemine, mille põhjuseid tuleb otsida puhastusseadmete uuendamisest ja tootmise vähendamisest. Saastekoormused on kahanenud mitmeid kordi, Kundas isegi kuni 10 korda.

Jõhvis ja Harkus oli märgatav olulise hapestava iooni - kloriidi suur sadenemiskoormus. Soodsaks hapestavaid elemente tasakaalustavaks faktoriks on kaltsiumi kõrgenenud sadenemine tsemendi ja põlevkivi tootmise tagajärjel. Samas kahandab paremate puhastusseadmete kasutuselevõtt tahkete osakeste (ja kaltsiumi) emissioone, mis on juba avaldunud Kunda sademete muutumises happelisemateks.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee