Asute siin: Avaleht Välisõhu seire 2010 Sademete keemia 2010. a.



Sademete keemia 2010. a.

Kokkuvõte

Põhja- ja Lääne Eestis viidi sademete seire 2010. aastal läbi üheksas ning Lõuna- Eestis seitsmes seirejaamas. Lisaks kasutati Eesti keskmiste saasteainete kontsentratsioonide arvutamisel ka Vilsandi, Lahemaa ja Saarejärve seirejaamade andmeid, mis võimaldasid sadenemiskoormusi hinnata kokku 19 jaama mõõtmistulemuste põhjal. Sademete keemia programmi raames mõõdetakse järgmisi parameetreid: sademete hulk, pH, elektrijuhtivus, leelisus, SO42-, NO3-, Cl-, Ca2+, Mg2+, Na+, K+, Cd, Cu, Pb, Zn ja Hg. Saastetasemete analüüs näitab, et sademed on happelisemad Lõuna-Eestis ja aluselisemad Põhja-Eestis, selle põhjuseks on tööstusest pärinevate aluseliste õhuheitmete suurem mõju Põhja-Eestis. Kogu Eesti lõikes on sadamete pH muutunud happelisemaks, mis viitab aluselise tööstussaaste mõju vähenemisele sademete keemilisele koostisele ja seega ettevõtetes rakendatud keskkonnakaitsemeetmete tõhususele. Enim sisaldasid lisandioone Kunda, Saka, Jõhvi sademed, Lõuna-Eestis Haanja, Loodi ja Alam-Pedja sademed.

  1. Suurima sadenemiskoormusega ioonid sademetes on kaltsium ja kloriid. Lääne- ja Põhja-Eesti jaamades on seoses mere lähedusega suurem kloriidi sadenemiskoormus kui Lõuna-Eesti jaamades.
  2. Hapestavaid saasteaineid tasakaalustab kõrge aluseliste katioonide sadenemine. Samas kahandab paremate puhastusseadmete kasutuselevõtt tahkete osakeste emissioone, mistõttu on märgata nt Kunda, Jõhvi, Saka, aga ka Lahemaa, Tiirikoja ja Tooma sademete muutumist happelisemateks.
  3. Ammooniumiooni sadenemine, mis soodustab väävli kuivsadenemist, oli 2010. aastal  suurim Jõhvi jaamas.
  4. Mitmete saasteainete sisaldus Kunda ja Jõhvi seirejaamades on langenud.
  5. Vaadeldud seirejaamadest sisaldavad Lahemaa sadeveed kõige vähem lisandioone.
  6. Jätkuvalt oli raskmetallide sisaldus 2010. aastal Lõuna-Eesti sademetes oli üsna väike, olles kõrgeim Alam-Pedja sademetes. Sarnaselt eelmise aastaga oli sademete tsingisisaldus kõrgeim Jõhvi jaamas. Kõige puhtamad sademed tsingi suhtes saadi Matsalu, Lahemaa ja Vilsandi jaamadest, kus aasta keskmised kontsentratsioonid jäid allapoole vastavat määramispiiri. Kõrged Cu kontsentratsioonid mõõdeti Lahemaa, Tooma ja Harku seirejaamades.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee