Asute siin: Avaleht Välisõhu seire 1996 Välisõhu kvaliteedi seire 1996. a.



Välisõhu kvaliteedi seire 1996. a.

Kokkuvõte

Õhusaasteainete kaugülekande seire

Õhusaasteainete kaugülekande seiret viidi 1996. aastal läbi Vilsandi ja Lahemaa seirealadel. Vaatamata sellele, et Lahemaa mõõtejaam asub kohalikele saasteallikatele (Kunda, Rakvere, Tapa ja Tallinna linn) lähemal kui Vilsandi jaam, olid 1996. aastal õhusaastatuse näitajad Lahemaal tunduvalt madalamad.

Aasta algul mõõdeti Vilsandil tavalisest tunduvalt kõrgemaid kontsentratsioone: SO2 oli jaanuaris 7, veebruaris 5 ja märtsis 2 korda kõrgem kui Lahemaal, NO2 oli samadel kuudel üle viie korra kõrgem. Aasta keskmistena olid SO2 kontsentratsioon Vilsandil 2,4 (2,6 µg/m3) ja NO2 5,8 ( 3,5 µg/m3) korda kõrgemad kui Lahemaal. Lahemaal võib täheldada SO2, NO2 ja SO4 väärtuste langust aasta teises pooles, mis võib olla seletatav Kunda Nordic Tsement tehases 1996. aasta suvel käiku läinud õhu puhastusfiltri mõjuga.

Saastekomponentide kontsentratsioonide ja levikusuuna sõltuvuse hindamisel on näha, et Vilsandil mõõdetakse kõrgemaid kontsentratsioone ida- ja lõunasuunaliste tuultega. Lahemaal mõõdeti suuremaid SO2 kontsentratsioone ida suunast puhuvate tuultega, NO2 ja SO42+ puhul ei ole tuule suuna mõju selgelt nähtav.

Ootuspäraselt olid sademetevee pH ja Ca kontsentratsioonid Lahemaal kõrgemad, see on tõenäoliselt tingitud Kundas tsemenditehasest õhkupaisatavast tolmust, mis neutraliseerib loomulikku vihmavee happesust ning lisab ka kaltsiumi ioone. Samuti on tõenäoliselt mere läheduse mõjust tingitud Vilsandil kõrgemate kloori-, naatriumi- ja kaaliumioonide kontsentratsioonid.

Atmosfääriõhu seisundi seire Ida-Virumaa suuremates linnades

1996. aastal viidi linnaõhu seiret läbi viies Ida-Virumaa suuremas linnas – Narvas (2 punktis), Kohtla-Järvel (Järve ja Ahtme linnaosades), Jõhvis, Kiviõlis ja Narva-Jõesuus.

Õhusaastatus vääveldioksiidiga on alates 1994. aastas näidanud järjekindlat kasvutendentsi. Lämmastikdioksiidi sisaldus Ida-Virumaa suuremate linnade õhus võrreldaval perioodil ei ole oluliselt muutunud, olles siiski Kohtla-Järve Järve linnaosa ja Narva linnade õhus on mõningal määral vähenenud. Väävelvesiniku (H2S) foon (mõõdetakse Narva, Kohtla-Järve Järve linnaosa ja Kiviõli linnade õhus) suurenes 1996. aastal 1,3 korda võrreldes aastatega 1994–1995. Ülenormatiivseid H2S kontsentratsioone mõõdeti 1996. aastal 78 korral, neist 26 korral Kohtla-Järve Järve linnaosa õhus. Formaldehüüdi (HCHO) sisaldus (mõõdetakse Kohtla-Järve Järve linnaosa, Kiviõli ja Jõhvi linnade õhus) suurenes 1995–1996. aastal võrreldes 1994. aastaga ligikaudu 1,3 korda, ülenormatiivseid näite registreeriti Kiviõli linna õhus 23 korral. Õhusaastatus ammoniaagiga (NH3) näitas võrreldaval perioodil langus- tendentsi, vähenedes 1995–1996. aastal 2,2 korda. Vaadeldaval perioodil oli märgatav fenooli sisalduse mõningane (1,6 korda) kasv atmosfääriõhus. Tolmu (mõõdetakse Narvas, Kiviõlis ja Narva-Jõesuus) ning süsinikoksiidi (CO, mõõdetakse Narvas ja Narva-Jõesuus) sisalduses atmosfääriõhus perioodil 1994–1996 olulisi muutusi ei täheldatud, ülenormatiivseid kontsentratsioone registreeriti vaid üksikjuhtudel ebasoodsate ilmastikutingimuste korral.

Atmosfääriõhu kvaliteedi uuringud Lõuna Eestis

1996. aastal mõõdeti atmosfääriõhu kvaliteedi ja saasteainete kaugkande osakaalu selgitamiseks Lõuna-Eesti maakonnakeskustes NO2 pikemaajalised keskmised kontsentratsioonid.

Seiretulemused näitasid, et Lõuna-Eesti maakonnakeskuste õhus oli saasteainete sisaldus üldiselt tunduvalt madalamal piirnormidest, erandina olid kõrged vaid Viljandi ja Tartu kesklinna NO2 kontsentratsioonid. Tartu saastunumate kohtade kontsentratsioonid olid teiste maakonnakeskuste kontsentratsioonidest reeglina 1,5–2 korda suuremad. Saasteainete sisaldused maakonnakeskustes ja Tartu peateede ristmike õhus olid suuremad suvel, mis on ilmselt seletatav mõõteperioodi (augusti) soodsate ilmadega, mil transpordi aktiivsus kasvas (palju inimesi sõitis maale puhkama, ujuma jne.). Tartu elamu- ja tööstusrajoonides ja osaliselt ka mujal (Viljandi, Jõgeva) oli märgatav kütmise suur osakaal NO2 kontsentratsioonidele, mis olid suurimad talvel. Tartu kesklinnas ja teede ristmikel olid kontsentratsioonid suurimad kevadel (mõõteperiood mai-juuni algus), mis on hästi kooskõlas liiklustiheduste uuringutega. Tartus olid rühmade lõikes selgelt suuremad kesklinna ja peateede ristmike mõõtetulemused.

Viljandi suuremad kontsentratsioonid olid ilmselt tingitud kesklinna kitsaste tänavate halvast ventileeritavusest, mistõttu saasteainete hajumine toimub aeglaselt. 1996. a suvel toimus Viljandi keskküttesüsteemi ümberehitus ja seega võib oodata kontsentratsioonide langust, mis oli osaliselt juba nähtav sügisestes tulemustes.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee