Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 1998 Väikejärvede seire 1998. a.



Väikejärvede seire 1998. a.

Kokkuvõte

1998. aastal jätkus väikejärvede seire järgmistel järvedel: Nohipalu Valg- ja Mustjärv Põlvamaal, Pühajärv ja Ähijärv Valgamaal, Rõuge Suurjärv Võrumaal, Viitna Pikkjärv Lääne-Virumaal ja Uljaste järv Ida-Virumaal.

Võrreldes eelmise aastaga olid 1998. aastal kõikides uuritud järvedes BÜA ja BHT7 tunduvalt tõusnud. 1998. aasta erines varasematest rohe- ja ränivetikate väiksema ohtruse poolest. Kevadel olid biomass ja eriti klorofüllisisaldus eelmisest aastast kõrgemad kõigis uuritud järvedes välja arvatud Viitna Pikkjärv. Kasutades kogu 1991–1998. aasta andmebaasi ning ka varasemaid uurimisandmeid, võib fütoplanktoni põhjal väita, et aeglaselt, kuid pidevalt on eutrofeerunud Viitna Pikkjärv, Pühajärv, Ähijärv ja Nohipalu Mustjärv. Nohipalu Valgjärve seisund on mõnevõrra paranenud, Rõuge Suurjärve seisund on ebaselge ning Uljaste järve ökosüsteem pole tasakaalu saavutanud. Kõige paremas seisundis on siiski veel Nohipalu Mustjärv.

Suurselgrootute taksonite koguarv oli kevade ja suve koondandmetel eri järvedes 1998. aastal enamasti lähedane varasemate aastate tulemustele. Esmakordselt kasutati Eesti järvedel Rootsis välja töötatud Lingdelli indekseid, mis suurselgrootute taksonoomilise koosseisu järgi hindavad happelisust (FSI-indeks) ning reostust (FOI-indeks). Seitsmest järvest kolm (Ähijärv, Pühajärv ja Rõuge Suurjärv) olid FSI järgi ülejäänutest oluliselt kõrgema pH-ga (p < 0,01). Teistest oluliselt vähem reostunud olid FOI järgi Nohipalu järved, Pühajärv ja Uljaste järv.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee