Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 1999 Väikejärvede seire 1999. a.



Väikejärvede seire 1999. a.

Kokkuvõte

1999. aastal hinnati kaheksa Eesti väikejärve (Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Viitna Pikkjärv, Uljaste järv, Ähijärv, Suurlaht) seisundit.

Bakterplanktoni arvukus (BÜA) kõikus uuritud järvedes vahemikus 0,4–3,9 x 106 rakku/ml, olles seega madal kuni keskmine. Kõikide järvede keskmine bakterplanktoni arvukus (1,6 x 106 rakku/ml) oli madalam 1998. aasta keskmisest, kuid võrreldav 1996. aasta BÜA äärtusega. Võrreldes 1998. aastaga olid 1999. aastal kõikides uuritud järvedes peale Rõuge Suurjärve bakterite üldarvu väärtused langenud. SMA-l kasvavate saprobakterite arvukus oli 21–390 rakku/ml, seega madal kuni keskmine. Enamikus järvedes oli saprobakterite sisaldus 1999. aastal langenud, tõusnud oli see ainult Nohipalu Mustjärves ja Rõuge Suurjärves. BHT7 keskmine väärtus oli 1999. aastal tõusnud Nohipalu Valgjärves, Nohipalu Mustjärves ja Viitna Pikkjärves.

Liikide arv loendusproovis oli reeglina väikseim tüüpilistes huumus- ja vähetoitelistes järvedes (Nohipalu Must- ja Valgjärv) ning suurim hea hapnikurežiimiga tüüpilistes rohketoitelistes järvedes (Ähijärv, Pühajärv) ja halotroofses Suurlahes. Fütoplanktoni koondindeksi (KI) järgi olid suvel eutroofsed Pühajärv, Ähijärv, Suurlaht ning Nohipalu Mustjärve ja Viitna Pikkjärve põhjakiht, kevadel Suurlaht, Pühajärv ja Ähijärve põhjakiht. Kevadel olid biomass ja klorofüllisisaldus eelmisest aastast kõrgemad kõigis uuritud järvedes, välja arvatud Viitna Pikkjärv ja Uljaste. Suvel oli biomass eelmisest aastast kõrgem Rõuge Suurjärves, Uljastes ning Nohipalu Must- ja Valgjärves, samuti olid uuritud järvede keskmine biomass ja mediaan kõrgemad eelnenud seitsme monitooringuaasta omadest.

Eutrofeerunud oligotroofse Nohipalu Valgjärve seisund oli võrreldes 1990. aastate algusega mõnevõrra paranenud. Rõuge Suurjärve võib hüppekihist ülalpool pidada mesotroofsete joontega eutroofseks järveks. Pühajärv, Ähijärv ja Suurlaht on tasakaalus eutroofsed järved, kuid kalduvad juba tugeva eutroofsuse poole. Viitna Pikkjärv ja Uljaste on sarnaselt Valgjärele kergesti haavatavad, eutrofeerunud pehmeveelised järved, kuna nende puhversüsteem on nõrk.

Litoraali suurselgrootute indikaatortaksonite koguarv oli kevade ja suve koondandmetel eri järvedes 1999. aastal enamasti lähedane sellele, mis saadi varasematel uurimisaastatel (1994–1998). Kõige taksonirikkamad olid endiselt Pühajärv ja Rõuge Suurjärv. Langustendents ilmnes Nohipalu Mustjärves. Uuritud järvedest on 1994–1999 suurselgrootute järgi olnud stabiilselt keskmise pH-ga peaaegu kõik järved. Viitna Pikkjärves on pH muutunud kõrgest keskmiseks. Suurselgrootute järgi olid stabiilselt kergelt reostunud Nohipalu järved ja Uljaste järv. Keskmiselt reostunud on pidevalt olnud Ähijärv, muud järved aga vahepealses seisundis.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee