Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 2000 Väikejärvede seire 2000. a.



Väikejärvede seire 2000. a.

Kokkuvõte

2000. aastal hinnati kaheksa Eesti väikejärve (Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Suurlaht, Uljaste, Viitna Pikkjärv, Ähijärv) seisundit.

1999. ja 2000. aastal erines järvede vee koostis ilmastikutingimuste ja vaatlusaegade, samuti troofsuse erinevuse tõttu mitme näitaja poolest, kuid erinevused olid enamasti järvespetsiifilised. Vee koostise erinevused olid 1999. aastaga võrreldes enamasti väiksemad kui erinevused 1998. ja 1999. aasta vahel. Jätkuvalt jättis soovida Rõuge Suurjärve seisund. Ka 2000. aastal olid selle järve pindmise veekihi hapniku sisaldus ja selle küllastusprotsent teiste hulgas kõige suuremad, vastavalt 12,4 mg/l ehk 121% (1999. aasta kevadel 12,5 mg/l ja 115%; suvel 11,6 mg/l ja 137%). Järve vee pH oli kõrge, 8,8. Samal ajal sisaldas Rõuge Suurjärve vesi palju lämmastiku- ja fosforiühendeid. Järve hüpolimnion oli endiselt anaeroobne.

Kõrge oli ka Pühajärve vee pH (8,5–8,6) ning N-ühendite kontsentratsioon. Järvevee läbipaistvus oli 2000. aastal oluliselt vähenenud ning P-ühendite kontsentratsioon suurenenud. Kevadel esines Nohipalu Valgjärve põhja lähedal suur hapnikudefitsiit. Suvel oli hüppekiht hapnikuga üleküllastatud (108%). Pühajärve põhjalähedane vesi oli äärmiselt hapnikuvaene ja sisaldas palju N-ühendeid, eriti ammooniumiooni, mille kontsentratsioon näib kasvavat. Ka üldfosfori ja fosfaatiooni sisaldus järves oli 2000. aastal suurem. Nimetatud ühendite kontsentratsioon oli tõusnud ka Nohipalu Mustjärves. Nohipalu Mustjärve hapnikuolud olid endiselt halvad, alumine veekiht jätkuvalt anaeroobne. Ebarahuldav oli ka Suurlahe seisund. Sellest andsid tunnistust vee väike läbipaistvus (kevadel 0,6 m), suvel erakordselt kõrge vee pH (9,4), hapniku üleküllastus (111%), N-ühendite (Nüld 2 mg N/l) ja orgaanilise aine (CODCr 67–104 mg O/l, CODMn 16-24 mg O/l) kõrged kontsentratsioonid.

Vaatlusaluste järvede seisundit sanitaar-mikrobioloogilisest aspektist võib lugeda heaks. Saprobakterite arvukus oli eelmisest aastast küll kõrgem, kuid bakterite üldine arvukus sellest ei tõusnud.

Uuritud kaheksast järvest olid fütoplanktoni alusel stabiilse ökosüsteemiga tüüpilised eutroofsed Ähijärv ja Pühajärv, halotroofne Suurlaht ning düstroofne Nohipalu Mustjärv. Suuremad dominantide ja biomassi kõikumised toimusid Viitna Pikkjärves ja eriti Uljaste järves. Eutrofeerunud oligotroofse Nohipalu Valgjärve ning mesotroofsete joontega eutroofse Rõuge Suurjärve ülemine veekiht (hapniku hüppekihi peal) olid heas seisundis, kuid põhjalähedane kiht näitas tugeva eutroofsuse tundemärke. 2000. aasta oli eelmistega võrreldes rikkam nii biomassi kui klorofüllisisalduse poolest, eriti kevadel, mida saab panna varajase ja sooja kevade arvele.

Suurselgrootute kõrgeim asustustihedus ja taksonite üldarv proovis oli Rõuge Suurjärves, madalaim (asustustihedus üle 7 korra väiksem, taksonite arv ligi kaks korda madalam) Nohipalu Mustjärves. Taksonierisus oli kõrgeim Uljaste, madalaim Ähijärves. Üldökoloogiline kvaliteet ASPT järgi oli kõrge Nohipalu järvedes ja Uljaste järves, madal Suurlahes. Sama EPT indeksi järgi osutus kõrgeimaks eutroofses Rõuge Suurjärves, madalaimaks aga Nohipalu Mustjärves ja Suurlahes. Orgaanilise reostuse tase Taani indeksi järgi oli enamasti keskmine. Happelisuse tase ulatus väga kõrgest (Nohipalu Mustjärves) väga madalani (Suurlahes).

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee