Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 2008 Väikejärvede seire 2008. a.



Väikejärvede seire 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aastal hinnati väikejärvede seisundit 11-l püsiseire järvel (Nohipalo Mustjärv, Nohipalo Valgõjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Suurlaht, Uljaste, Viitna Pikkjärv ja Ähijärv) ning 27-l ülevaateseire järvel (Hindaste, Hino, Järise, Kahala, Kaiu, Karijärv, Kariste, Kasse laht, Kirikumäe, Kisõjärv, Klooga, Kooraste Suurjärv, Lavassaare, Lohja, Lõõdla, Maardu, Mullutu, Nõuni, Ohepalu, Pabra, Parika, Pulli, Ruhijärv, Tamula, Tänavjärv, Vagula ja Veskijärv). Seireaasta oli jahe ja veerohke ning see mõjutas oluliselt ka siseveekogude ökoloogilist seisundit. Suhteliselt palju esines veeõitsenguid jahedal ja veerikkal kasvuperioodil. Püsivaatlusjärvede veekvaliteet oli 2008. aastal üldlämmastiku järgi valdavalt hea. Halba veeklassi kuuluv Nüld sisaldus saadi mais Viitna Pikkjärves. Püld sisaldus oli väga heas ja heas veeklassis, rahuldavasse klassi kuuluvad näidud saadi Suurlahes ja Viitna Pikkjärves. Chl-a sisaldused olid enamasti väga heas veeklassis, rahuldavad näidud saadi mais Nohipalu Mustjärves, Rõuge Suurjärves ja Viitna Pikkjärves. Võrreldes 2007. aastaga on veekvaliteet paranenud nii Nüld kui Püld osas, kuid kohati halvenenud Chl-a osas. Ülevaatejärvede veekvaliteet oli Nüld sisalduse järgi valdavalt kesine. Ohepalu Suurjärves veekvaliteet oli nii Nüld kui Püld alusel väga halb. Püld sisalduse järgi oli enamike järvede seisund hea kuni väga hea. Chl-a alusel kuulus enamik ülevaatejärvi heasse kuni väga heasse kvaliteediklassi, vaid Kariste ja Lavassaare järvedes oli see näitaja halb. Fütoplanktoni hinnangu alusel kuulus enamike ülevaatejärvede seisund heasse kuni väga heasse kvaliteediklassi. Tähelepanuväärseteks nähtusteks oli

Uljaste järves vohav Gloeotrichia echinulata (seni oli see liik tavaline vaid Peipsi järves). See sinivetikas võib eritada mürke ning võib kogu ökosüsteemi funktsioneerimist üsna oluliselt muuta.

Nõuni järves õitses vesi praktiliselt kogu kasvuperioodil. Oletatavasti oli tegu mingi suurema reostusega valglalt, mida oleks vaja kontrollida. Veeõitsengu suurima biomassi moodustas aga liik Planktothrix prolifica, mida on seni Eestis vähe leitud.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee