Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 1997 Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1997. a.



Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1997. a.

Kokkuvõte

1997. aastal võeti Võrtsjärve hüdrokeemia ja planktoni proovid pikaajaliste vaatluste proovipunktis – sügavas kohas, mis jääb Limnoloogiajaama ja Tondisaare vahele. Proove võeti kahenädalase intervalliga. Igakuiseid makrozoobentose proove võeti ühest litoraali punktist (22) ja ühest profundaali punktist (7). Sesoonseid proove võeti 14 punktist üle kogu järve aprillis, juunis ja augustis. Augustis ei saanud Võrtsjärve lõunaotsast 10 punktist proove võtta madala veeseisu tõttu.

Võrtsjärve hapnikurežiim püsis talvel korduvate sulade tõttu normi piires. Madalaimaks mõõdetud hapnikusisalduseks talvel jäi 4,5 mg/l järve põhjakihis veebruari algul. Juuni teisel dekaadil alanud kuumad ja tuulevaiksed ilmad põhjustasid järves ajutise kihistumise, kus temperatuuri erinevus pinna- ja põhjakihi vahel ulatus 5,1 kraadini. Nendes tingimustes kahanes põhjalähedase veekihi hapnikusisaldus 0,4 mg-ni liitris. Vee pinnakihi hapnikusisaldus järgis üldjoontes kolme varasema aasta keskmist dünaamikat.

Vee läbipaistvus oli suurim veebruari algul, ulatudes 1,9 meetrini. Juunis kahanes läbipaistvus fütoplanktoni arengu tulemusena 0,6 meetrini ja jäi kuni jääkatte tekkimiseni väiksemaks kui üks meeter. Rohked tulvaveed kandsid juunikuus järve palju huumusaineid, mis värvisid vee pruuniks.

Fütoplanktoni arengus paistis 1997. aasta silma sinivetikate ja eriti niitjate sinivetikate ülivõimsa domineerimisega. Fütoplanktoni biomassi maksimumi ajal (44 g/m3) – augusti keskel – moodustas O. amphibia sellest umbes poole. Fütoplanktoni üldhulk oli 1997. aastal sarnane kolme viimase aasta keskmisega. Sinivetikate biomass moodustas kuni 96% üldbiomassist. Vähemusrühmade, nagu räni- ja rohevetikate areng oli eelmiste aastatega võrreldes kaks korda nõrgem. Klorofüll-a kontsentratsioon vees oli vahemikus 2–55 mg/m3, jäädes selgelt eutroofsetele järvedele vastavatesse piiridesse.

Võrreldes viimase kolme eelmise aastaga on Võrtsjärve bakterite arvukus 1997. aastal tõusnud, maksimumväärtus üle 7 miljoni raku ml-s on tüüpiline hüpertroofsetele veekogudele. Mingil määral on tõusnud ka saproobbakterite arvukus, kuigi see jääb tüüpilise eutroofse järve tasemele.

Zooplanktonit oli 1997. aastal suhteliselt vähe. Arvukus kõikus 11–1293 tuh.is m3, biomass 0,007–1,576 g/m3. Mõlema näitaja osas jäi zooplankton alla kolme eelnenud aasta keskmisele. Zooplanktoni rühmade sesoonne dünaamika oli sarnane eelmiste aastate omale. Ka ei täheldatud mingeid olulisi muudatusi zooplanktonis peale D. cucullata varasemast arvukama esinemise.

1997. aastal oli põhjaloomade keskmine asustustihedus 427 is/m2 ja biomass 3,1 g/m2, mõlemad üle kahe korra madalamad paljuaastasest keskmisest. Põhjaloomade asustustihedus oli viimase aasta madalaim, mis võis olla tingitud erakordselt veevaese 1996. aasta järelmõjust. Suvi ei olnud hironomiidide sigimiseks soodne, mistõttu nende asustustihedus ja biomass järves jäi sügiskuudel madalaks.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee