Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 2006 Rakendusuuringud siseveekogudel 2006. a.



Rakendusuuringud siseveekogudel 2006. a.

Kokkuvõte

Töö teostati Räpina poldri LIFE-Nature projekti "Natura 2000 biotoopide kaitse Räpina poldril" raames. Räpina poldri veekvaliteedi seire on teostatud vastavalt selleks koostatud veeseire kavale. Veeseire eesmärk on poldrile planeeritava märgala uuringud, tegemaks kindlaks eelnevate perioodide ja tänase põllumajandusliku maakasutuse mõju poldri juurdevoolukanali ja Lämmijärve veekvaliteedile, hinnata juurdevoolukanali põhjasetete mõju veekvaliteedile, eriti fosforisisalduse muutustele igal sügisel vähemalt ühekordne põhjasetete analüüs kolmes proovivõtupunktis ning hinnata suurte veelindude (haned, pardid) mõju juurdevoolukanali veekvaliteedile nende arvuka kogunemise kohtades. Tulevikus hakatakse sellel lindude pesitsus- ja toitumistingimuste parandamiseks loodaval kunstlikul märgalal seirama veekvaliteeti üleujutusperioodidel.

2006. aasta oktoobris koguti proovid poldri kanalitelt viiest punktist. Veeproovid analüüsiti OÜ Tartu Keskkonnauuringud laboris. Veeproovidest analüüsitud parameetrid olid: pH, veetemperatuur, BHT7 , KHTMn, NH4+, NO3-, Nüld, PO43-, Püld, SO42-. Mudasette proovid võeti kanali põhjast 10 cm paksune kiht. Setteproovid võeti proovipunktis I (Ranna pumpla) ning proovipunktides III ja IV . Mudasette analüüsi määrati Nüld ja Püld sisaldus ning tuhasus.

2006. aastal reostatud veele (halb või väga halb veeklass) vastavaid väärtusi ei registreeritud, 2005. aastal aga küll: seirekohas V oli BHT7 väärtus 8,8 mg/l, seirekohas II oli Püld 0,22 mg/l ja NH4+ 2 mgN/l. Veekvaliteedi näitajad 2006. aastal olid kõikides proovivõtupunktides head, mis vastab looduslähedasele veele. Kõikides proovivõtukohtades oli orgaanilise aine sisaldus suhteliselt vähene, KHTMn jäi alla 20 mg/l. Võrreldes 2005. aasta seireandmetega oli oluliselt vähenenud biokeemiline hapnikutarve, seda eriti Linte külast tulevas kraavis ja Saareperä pumpla juures. Saareperä pumpla juures on oluliselt vähenenud ka ammooniumi ja fosfori sisaldus. Linte külas tuleva kraavi veeseisund on oluliselt paranenud, mis võib olla tingitud kuivast suvest nii, et heitveepuhastist on olnud vähene väljavool ja nõrk mõju.

Setete analüüsitulemused on võrreldud Peipsi järve põhjasetete analüüsitulemustega, kus mudase põhjaga setteproovi mineraalaine sisaldus jääb vahemikku 75–85%, lämmastiku sisaldus 1–1,5% ja fosfori sisaldus 1–1,2 g/kg. Kui Peipsi setetesse on kandunud jõgedest liiva, või setteproovi alumisse kihti (6–10 cm) on lisandunud aluspinnast, siis setteproovi mineraalaine sisaldus võib ulatuda 97%-ni, lämmastiku sisaldus võib jääda alla 0,5% ja fosfori sisaldus alla 0,5 g/kg.

Proovipunktis I oli põhjakihis hõljuv lendmuda, ja analüüsitulemused näitasid küllaltki suurt orgaanilise aine sisaldust ja kõrgemat lämmastiku ning fosfori sisaldust. Lämmastiku sisaldus vastab pigem heitveepuhastitest väljakanduva jääkmuda omale, kuid orgaanilise aine sisaldus on loodusliku muda ja jääkmuda (~90%) vahepealne. Proovipunktis IV oli mudakihi mineraalaine ja lämmastiku sisaldus mudasele põhjasettele vastav, kuid fosfori sisaldus väga kõrge – 3,6 g/kg. Selline fosfori sisaldus on lähedane heitveepuhasti jääkmuda fosfori sisaldusele (5–10 g/kg) ning see ohustab poldriala veekvaliteeti.

Ühekordse proovivõtu andmete põhjal pole võimalik anda täielikku hinnangut märgala veekvaliteedi kohta, eriti seepärast, et proovivõtu aeg oli kasvuperioodi lõpul, kui taimestik on suure osa toiteainetest ära kasutanud ja nende kontsentratsioon vees on madalveeseisule vaatamata oluliselt väiksem kui kevadel, kasvuperioodi alguses. Väga oluline on tähelepanu pööramine kõrge toiteainete sisaldusega põhjasetetele.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee