Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 1996 Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1996. a.



Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1996. a.

Kokkuvõte

1995. aasta teisel poolel alanud intensiivne veetaseme langus ja 1995/1996. aasta talvel kujunenud väga tagasihoidlik veevaru lumes lõid eeldused veevaeseks seireaastaks. 1996. aasta kujuneski üheks kõige madalama veetasemega aastaks kogu üle 110-aastase andmerea jooksul. Keskmine veetase oli 29,33 m, veevaesemad on olnud vaid 1940 (29,25 m) ja 1964 (29,32 m).

Aastasisene veetasemete jaotus oli tüüpiline veevaesele aastale: kevadine veetõus oli väike ja jäi 0,5 m piiresse, juunis algas aeglane veetaseme langus, septembri lõpus stabiliseerus veetase 29,10–29,15 m juures kuni aasta lõpuni. Detsembris toimunud väike veetõus ei olnud märkimisväärne (0,1 m piires). Temperatuuritingimustelt jäi Peipsi 1996. aastal suhteliselt jahedaks. Kevadine üleminek 10 oC toimus kaldalähedases vööndis 12. mail, sügisel 17. sept. Kui kevadine üleminek oli keskmiselähedasel ajal, siis sügisel toimus see ligi kuu aega keskmisest varem, mistõttu ka bioloogiline suvi jäi ligikaudu kuu aega lühemaks.

Madalveeperioodi tõttu esines 1996. aastal Peipsi hüdrokeemilistes näitajates hälbeid, mis oluliselt erinevad varasemate aastate keskmisest. Järve sissevoolu iseloomustasid 1996. aastal varasemate aastatega võrreldes tunduvalt kõrgemad BHT4 väärtused, eriti suvekuudel. Samadel kuudel oli üldlämmastiku sisaldus eelnenud aastatega võrreldes tunduvalt madalam. Üldlämmastikku oli suvel ja varasügisel järve pinnakihis üldse vähem kui eelnenud aastatel, minimaalsed väärtused (alla 0,25 mg N/l) registreeriti järve keskosas ja väljavoolu piirkonnas. Samal ajal oli suvekuudel ja septembris märgatav üldfosfori sisalduse tõus. Teiste hüdrokeemiliste näitajate osas olid hälbed väiksemad. Hapnikutingimused olid kogu aasta vältel rahuldavad.

Järve troofsusseisundis olulisi muutusi ei olnud. Peipsi tervikuna on eutroofne, kusjuures järve lõunaosas, eriti Lämmijärves on toitelisus kõrgem kui põhjaosas. Fütoplanktoni biomass oli 1996. aastal tunduvalt suurem paljuaastasest keskmisest. Võrreldes viimase aastakümne keskmisega oli oluliselt suurem ka klorofüll-a, feopigmentide ja karotinoidide sisaldus. Zooplanktoni biomass oli madalam kui 90-ndate aastate alguses ja ligikaudu võrdne viimase 14 aasta keskmisega. Bakterite üldarv oli oluliselt madalam nii eelnenud aastate kui ka keskmistest näitajatest. Põhjaloomade keskmine arvukus oli umbes veerandi võrra suurem paljuaastasest keskmisest, kuid keskmine biomass oli lähedane paljuaastasele keskmisele.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee