Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 2005 Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2005. a.



Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2005. a.

Kokkuvõte

Peipsi järve hüdrobioloogiline seire

Seireprojekti eesmärgiks on hinnata reaalajas järve ökoloogilist seisundit ning selle alusel prognoosida võimalikke muutusi ja kriisisituatsioone ning täiendada olemasolevaid andmeridu järve ökosüsteemis toimuvate pikaajaliste muutuste suuna ja seaduspärasuste väljaselgitamiseks. Üheks osaks Peipsi seirest on hüdrokeemiline seire, mis võimaldab saada pidevat informatsiooni järve veekeskkonna seisundi kohta. Märtsist kuni oktoobrini 2005 toimus kaheksa seirereisi Peipsi järvele, proove võeti kuuest seirejaamast.

Üldlämmastiku kontsentratsioonid olid kõrgeimad ("halb" ja "väga halb" veeklass) seireperioodi alguses punktides 11 (Peipsi lõunaosas), 16 (Lämmijärv), 17 (Võhandu suudmealal) ja 38 (Praaga). Maist oktoobrini mõõdeti kõigis jaamades vähemalt rahuldavasse veeklassi kuuluvad üldlämmastiku sisaldused. Üldfosfori kontsentratsioon oli kõrgeim ("väga halb" veeklass) seirejaamades nr. 16 ja 17 augustis ja septembris. Praagal oli üldfosfor kõrge ("halb" veeklass) augustis. Ülejäänud kuudel mõõdeti kõigis seirejaamades vähemalt rahuldavasse veeklassi kuuluv näit.

Dikromaatne keemiline hapnikutarve oli kõrge märtsis seirejaamades 16 ja 17. Suurim KHTCr sisaldus mõõdeti augustis Praagalt (55 mg/l, st "väga halb" veeklass). Sulfaatide sisaldused jäid vahemikku 8,1–17 mg/l.

Ohtlikest ainetest jäi naftaproduktide sisaldus kõikides seirejaamades alla kasutatud määramismeetodi alampiiri. Raskmetallide Cd, Hg, Pb ja Zn kõik tulemused jäid alla kasutatud meetodi määramise alampiiri. Vase (Cu) sisaldus oli võrdne alampiiriga seirejaamas nr. 4. Seirejaamades nr. 2, 11, 16 ja 17 oli vase sisaldus võrdne 2 µg/l ning seirejaamas nr. 38 võrdne 5 µg/l.

Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostööprogrammi (2004–2006) kohaselt korraldati hüdrobioloogiliste uuringute raames 2005. aastal kolm ühisekspeditsiooni Peipsi Suurjärvele, Lämmijärvele ja Pihkva järvele: zoobentose ühisseire mais, hüdrokeemia ja planktoni ühisekspeditsioon augustis ning suurtaimestiku ühisuuringud samuti augustis. Kahjuks jäi ära talvine ühisekspeditsioon, kuna Vene pool ei leidnud selleks võimalusi. Igakuiseid hüdrobioloogilisi proove võeti Peipsi järvest 2005. aastal seitsmel korral (aprillist oktoobrini) kuuest punktist. Makrozoobentose proovid koguti mais 27 proovikohast (17 punkti Suurjärves, 5 Lämmijärves ja 5 Pihkva järves), suurtaimestiku ja epifüütoni uuringud toimusid kümnel transektil järve Eesti-poolses osas.

Pikaajaliste andmeridade analüüs näitab, et Peipsi järve eutrofeerumine jätkub. Selle tagajärjeks on intensiivsed veeõitsengud, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, kalakoelmute mudastumine. Pihkva järve, mida otseselt mõjutab Velikaja jõe kaudu tulev reostus, ja ka Lämmijärve olukorra paranemist ei ole näha. Järve eutrofeerumist näitab eelkõige üldfosfori (Ptot) ja klorofüll-a sisalduse kahekordistumine Pihkva järves viimase kahekümne aasta jooksul. Peipsis Suurjärves on Ptot sisaldus viimase viie aasta keskmisena stabiliseerunud (isegi veidi vähenenud). Siiski oli Ptot keskmine sisaldus kõigis järveosades 2005. aastal kõrgem kui 2004. aastal. 2005. aasta augusti ühisekspeditsiooni andmed näitasid jätkuvalt Pihkva järve väga halba ökoloogilist seisundit Ptot sisalduse, vee läbipaistvuse, klorofüll-a sisalduse ja fütoplanktoni biomassi järgi otsustades.

Lisaks vetikate biomassi tõusule on ohu märgiks potentsiaalselt mürgiseks peetava sinivetika Microcystis viridise domineerimine viimastel aastatel. Peipsi järves oli 2005. aastal intensiivne veeõitseng juuli algul ja augustis, mil mikrotsüstiinide sisaldus vees ületas mitmekordselt suplusveele lubatud piirnormi. Sinivetikate massesinemine ja vetikamürgid ohustavad Peipsi elustikku, kogu ökosüsteemi tasakaalu ja ka inimeste tervist. Eutrofeerumisest tingitud ja toiduahela kaudu kumuleeruvad protsessid on pikemas perspektiivis ohuks järve kalavarudele. Alates 2001. aastast on zooplanktoni hulk järves drastiliselt vähenenud. Peipsi litoraali põhjaloomastik on looduslikust seisundist tugevasti kõrvale kaldunud seoses inimese poolt sisse toodud kirpvähi Gmelinoides fasciatus vohamisega. Peipsi suurtaimestikus ilmneb liigilise koosseisu vaesumise tendents. Taanduvate liikide hulgas on mitmeid haruldusi. Neist vesi-naaskelleht, väike konnarohi ja niitjas penikeel vajaksid kaitse alla võtmist. Taimede pealiskasvu hulga järsk tõus mitmes piirkonnas (nt Tammispää) näitab kaldavee suurenenud reostust.

Peipsi järve hüdrokeemiline seire

Peipsi hüdrokeemiline seire on üks osa Peipsi seirest, mis võimaldab saada pidevat informatsiooni järve veekeskkonna seisundi kohta.

Märtsist kuni oktoobrini 2005 toimus kaheksa seirereisi Peipsi järvele, proove võeti kuuest seirejaamast.

Üldlämmastiku kontsentratsioonid olid kõrgeimad ("halb" ja "väga halb" veeklass) seireperioodi alguses punktides 11 (Peipsi lõunaosas), 16 (Lämmijärv), 17 (Võhandu suudmealal) ja 38 (Praaga). Maist oktoobrini mõõdeti kõigis jaamades vähemalt rahuldavasse veeklassi kuuluvad üldlämmastiku sisaldused.

Üldfosfori kontsentratsioon oli kõrgeim ("väga halb" veeklass) seirejaamades nr. 16 ja 17 augustis ja septembris. Praagal oli üldfosfor kõrge ("halb" veeklass) augustis. Ülejäänud kuudel mõõdeti kõigis seirejaamades vähemalt rahuldavasse veeklassi kuuluv näit.

Dikromaatne keemiline hapnikutarve oli kõrge märtsis seirejaamades 16 ja 17. Suurim KHTCr sisaldus mõõdeti augustis Praagalt (55 mg/l, st "väga halb" veeklass). Sulfaatide sisaldused jäid vahemikku 8,1–17 mg/l.

Ohtlikest ainetest jäi naftaproduktide sisaldus kõikides seirejaamades alla kasutatud määramismeetodi alampiiri. Raskmetallide Cd, Hg, Pb ja Zn kõik tulemused jäid alla kasutatud meetodi määramise alampiiri. Vase (Cu) sisaldus oli võrdne alampiiriga seirejaamas nr. 4. Seirejaamades nr. 2, 11, 16 ja 17 oli vase sisaldus võrdne 2 µg/l ning seirejaamas nr. 38 võrdne 5 µg/l.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee