Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 2009 Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2009. a.



Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2009. a.

Kokkuvõte

Peipsi järve elustiku seiretööd 2009. aastal toimusid vastavalt seireprogrammile ja seirelepingus esitatud metoodikale. Kõik Eesti-Vene ühisekspeditsioonid on Peipsi järvel ja Narva veehoidlal läbi viidud plaanipäraselt ja kogu uuringuprogramm on täidetud. Märtsis 2009 oli Peipsi järve fütoplanktoni biomass ja klorofüll-a sisaldus uuritud talvede üks madalamaid. 2008/2009. a kestis püsiv jääkate ligi viis kuud, samuti oli jääl pidevalt paks lumi, mistõttu fütoplanktoni näitajad olid pikaajalisest keskmisest madalamad ja tunduvalt madalamad kui eelmisel, 2008. aasta püsiva jääkatteta talvel. Vastupidine olukord esines zooplanktoni seas, mille biomass oli 2009. aasta märtsis uuritud üheksa talve kõrgeim. Talvise fütoplanktoni jaoks on limiteeriv faktor valgus, fütoplanktoni näitajaid ei saa sel ajal seostada otseselt järveosade troofsustaseme muutustega. Suurtaimestiku ja epifüütoni seire tulemustes antakse ülevaade 10 Eesti ja 12 Vene poole seiretransekti suurtaimestiku ja epifüütoni hulgast, taimestiku liikide arvust ja liikide ohtrustest, eri taimerühmade ohtrustest, pilliroo ja kaisla tihedusest ning vee läbipaistvusest, võrrelduna eelnenud aastatega. Ilmnes, et vihmastel, kõrge veega suvedel suurtaimestiku indikatiivsus väheneb, kuid oletatavad reostuspiirkonnad kajastuvad siiski niitrohevetikate esinemises. Peipsi loodekääru punktreostuste summaarne mõju oli väga tõenäoliselt põhjustanud tugevaid sinivetikaõitsenguid ja niitvetikarohkuse järve põhjaosas viimastel aastatel. See eutroofne järveosa näib olevat eriti sobiv ka roostike kiireks juurdekasvuks. Roostike mehhaanilist hävitamist, mis on ametlikult kooskõlastatud ega ole vastuolus looduskaitseliste väärtustega, ei peaks takistatama, kuid kõik eemaldatud taimsed materjalid tuleb utiliseerida veepiirist eemal. Kuna pilliroog kasutab rohkesti järve saabuvaid biogeene, taastub ta kiiresti järve väetamise jätkumisel. Igal juhul tuleb kiiresti ja otsustavalt asuda rannaasulatest tuleva reostuse lõpetamisele ja riiklikult toetama eritingimustele vastavate puhastusseadmete rajamist. Normatiivid, mis seostavad puhastusseadmete vajaduse asula suurusega on antud juhul tegelikku ranna asustatust mitte arvestavaks takistuseks, samuti pole ilmselt infot illegaalse reostuse suurusest.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee