Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 2009 Narva veehoidla hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2009. a.



Narva veehoidla hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aasta augustis oli Narva veehoidla vee kvaliteet paranenud väga paljude hüdrokeemiliste näitajate alusel. Võrreldes kahe eelmise aastaga täheldati 2009. a augustis statistiliselt olulist langust üldlämmastiku-, üldfosfori-, kloriidioonide- ja rauasisalduses. Samas on suurenenud keemiline hapnikutarve ja heljumisisaldus. Vihmane ja jahe suvi ei soodustanud vetikate vohamist ja biomassi teket, kuigi aitas kaasa tahkete osakeste ärakandele Narva veehoidla valglalt. Narva veehoidla vee kvaliteedi oluliseks mõjuriks on Pljussa jõgi. Selle suudmes asuva seirejaama mitmed näitajad on alati erinenud kõrgemate väärtuste poolest. Ohtlike reostusainete sisaldused (raskmetallid, nafta) olid alla alumist määramispiiri kogu uuritava perioodi vältel. Fütoplanktoni, eriti sinivetikate biomass ja klorofüll a sisaldus, samuti liikide arv on veehoidlas kahel viimasel aastal langenud, jäädes mõõdukalt eutroofsele tasemele. Suures osas sõltub Narva veehoidla fütoplankton Peipsi põhjaosa planktoni koosseisust. Kõige olulisem mõjur on aga ilmastik. Narva veehoidlas on erakordselt vähe zooplanktonit, kusjuures domineerivad tugevalt eutroofset vett iseloomustavad väikesekaalulised zooplankterid. Nii zooplanktoni vähesus kui ka suurte zooplankterite harv esinemine viitavad kalamaimude tugevale toitumissurvele.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee