Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 2000 Jõgede hüdrokeemiline seire 2000. a.



Jõgede hüdrokeemiline seire 2000. a.

Kokkuvõte

Jõgede veekvaliteedi riiklikku seiret viidi 2000. aastal läbi 59s jõelävendis vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud programmile.

Seiretulemused näitavad, et 2000. aastal on enamike Eesti jõgede seisund jätkuvalt paranenud. Üldhinnangu alusel kuulus 71% seirejõgede lävendite vesi hea või väga hea kvaliteedi klassi. Orgaanilise aine (BHT7) sisalduse alusel kuulus enamik jõgedest hea või väga hea veekvaliteedi klassi. Vaid Emajõe lävendites ületas BHT7 keskmine sisaldus 3 mgO2/l ja Rannu-Jõesuu lävendi vesi kuulus kesise veekvaliteedi klassi. Emajõe ja Rannu-Jõesuu kõrge BHT7 väärtus on tingitud Võrtsjärve kõrgest toitainete reostusest ja järve eutrofeerumisest.

Väga kõrget fosfori sisaldust ja tugevat reostatust täheldati Pühajões, Seljajões ja Keila jões, mis on tingitud olme- ja tööstusreoveest. Eesti veekaitse üheks põhiprobleemiks on fosfori kõrge üldtase Soome lahe vesikonna jõgedes. Võrreldes 2000. aasta seireandmeid 1999. aasta andmetega, on fosfori tase Eesti jõgedes mõnevõrra vähenenud.

Lämmastiku üldine tase jõgedes oli endiselt kõrge. Selle üheks põhjuseks võib olla varasematel aastatel kõrge reostuskoormuse tingimustes jõesüsteemi kuhjunud toitained ja nende ringe vee ökosüsteemis (muda, veetaimed). Kõrge oli lämmastikusisaldus nii jõgedes, mis on heitvee vastuvõtjateks, kui ka põllumajanduslikes valgalades.

Raskmetallide sisaldus enamikes Eesti jõgedes oli madal ja jõed kuulusid Euroopas kasutatava klassifikatsiooni järgi puhaste vete klassi (hea kvaliteediga veed). Naftasüsivesinikega ja fenoolidega olid reostunud Purtse jõgi ja Pühajõgi. Teised jõed langesid Euroopas kasutatavate normide järgi hea kvaliteediga vete klassi

2000. aastal teostati Põhja-Eesti jõgede hüdrokeemilise seire raames seiretöid 14s I ja II programmi kuuluvas jõelävendis – Loobu (suudmes), Valgejõgi (suudmes), Jägala (Linnamäe), Leivajõgi (Pajupea), Vaskjala-Ülemiste kanal, Vääna (suue), Keila (suue), Kasari (Kasari), Pirita (Lükati sild), Valgejõgi (Porkuni), Pudisoo (Pudisoo), Keila (Keila), Vihterpalu (Vihterpalu) ja Velise (Valgu).

Seiretulemustest ilmnes, et jõgede lämmastiku sisalduse üldine tase Eesti jõgedes oli endiselt kõrge. Ammoniumlämmastiku sisaldus oli üldiselt hea või väga hea kvaliteediga. Vaid Vääna jõe ja Vaskjala-Ülemiste kanali vesi kuulus kesise kvaliteedi klassi. Üldlämmastiku 90% väärtus ületas 5,0 mgN/l (s.o väga halva kvaliteedi klassi näitaja) Leivajõe Pajupea lävendis, Vääna jões, Keila jões ja Valgejõe Porkuni lävendis. Halva kvaliteedi klassi kuulus Pirita jõgi. Loobu, Jägala ja Kasari jõe üldlämmastiku 90% sisaldus oli 2000. aastal kesise kvaliteedi klassis. BHT7 andmete põhjal kuulusid kõik jõed hea või väga hea kvaliteedi klassi.

Üldfosfori sisaldus oli halvenenud Keila jões, ületades väga halva väärtuse piiri. Loobu ja Vääna jõgi kuulusid halva kvaliteedi klassi ning Pirita ja Pudisoo jõgi kesise kvaliteedi klassi.

Raskmetallide sisaldus enamikes Eesti jõgedes oli madal ja jõed kuulusid Euroopas kasutatava klassifikatsiooni järgi suhteliselt puhaste vete klassi (hea ja rahuldava kvaliteediga veed). Saadud raskmetallide andmetest järeldub, et veekvaliteedi hindamisel on eriti oluline analüüsitulemuste täpsus ja usaldusväärsus, sest Eesti jõgedes esinevad metallide sisaldused on madalad – kas allpool määramismeetodi määramispiiri või selle piirimail.

Naftasüsivesinike sisaldus oli madal, jõed kuulusid Euroopas kasutatavate normide järgi hea kvaliteediga vete klassi.

Pärnu lahe vesikonna jõgede hüdrokeemilist seiret viidi 2000. aastal läbi Pärnu jõgikonna olulisemates jõgedes – Saarjõgi, Reiu, Pärnu, Navesti, Vodja ja Sauga. Kõigil jõgedel asus üks seirepunkt, Pärnu jõel oli neid kaks. Seega toimus seire kokku kaheksas jõelävendis.

Seiretulemused näitavad, et BHT7, NH4 ja üldfosfori osas on viimase 8–9 aasta jooksul märgatav nende keskmise sisalduse vähenemise tendents. Üldlämmastiku puhul viimase 8–9 aastase perioodi jooksul kindlat kontsentratsioonide languse või kasvu tendentsi märgata ei ole.

BHT, NH4, üldlämmastiku ja üldfosfori keskmiste näitajate põhjal võib väita, et enamik võetud veeproovidest vastab jõevee I kvaliteediklassile. Üksikproovide osas oli üsna palju proove, mille kvaliteet on tunduvalt halvem kui keskmine näitaja. See annab tunnistust reostuste sattumisest jõgedesse.

Virumaa jõgede hüdrokeemilise seire uuringuid viidi 2000. aastal läbi Soome lahe ja Peipsi järve jõgikonna kaheksa jõe 11s lävendis.

Seiretulemuste järgi ei ületanud keskmine bioloogiline hapnikutarve üheski jões väärtust 2,5 mg O2/l. Üldfosfori sisaldus enamikes jõgedes oli alla 0,05 mg/l, Selja- ja Pühajões aga ületas kriitilise väärtuse 0,1 mg/l vastavalt 2 ja 2,7 korda. Ka lämmastikureostus oli suurim Selja ja Pühajões – vastavalt 4,2 ja 2,1 mgN/l. Väikseim üldlämmastikusisaldus registreeriti Narva jões – 0,60 mgN/l. Naftasüsivesinike ja fenoolidega oli enim reostunud Purtse jõgi. Nimetatud saasteainete sisaldus tõus Purtse jões on seostatav põlevkiviõli tootmismahtude suurenemisega AS Viru Keemia Grupis.

2000. aasta Lõuna-Eesti ja Peipsi vesikonna jõgede hüdrokeemilise seire raames teostati seirevaatlusi 15 jaamas. Seiret viidi läbi sagedusega 3 lävendit 12 korda aastas, 7 lävendit 6 korda aastas, 5 lävendit 4 korda aastas.

Seiretulemuste järgi on 2000. aastal võetud proovidest BHT7, Püld ja pH analüüsitulemused vähemalt rahuldavad, ainult I ja II klassi langesid Porijõe (Reola), Põltsamaa jõe (Rutikvere), Ahja (Kiidjärve) ja Mustjõe (Tooma) tulemused. Ülejäänud jõgedel esinevad üksikud III klassi langevad näitajad.

Üldlämmastiku järgi kuulus veekvaliteet kõikides jõgedes peale Preedi ja Pedja "heasse" või "väga heasse" veeklassi. Pedjal jäid mõned tulemused III klassi. Preedil oli üldlämmastiku tase kõikides proovides üle 3 mg/l (III klass). NH4+ sisalduse järgi kuulusid Pedja (Jõgeva), Preedi (Varangu), Põltsamaa (Rutikvere), Ahja (Lääniste) lävendite proovide kõik analüüsitulemused I ja II klassi. Vähemalt III klassi jäid kõik NH4+ tulemused Ahja (Kiidjärve) jõelävendis. Ülejäänud lävendites oli veebruari ja märtsi NH4+ tulemus "kesine" või "halb".

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee