Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 2001 Jõgede hüdrokeemiline seire 2001. a.



Jõgede hüdrokeemiline seire 2001. a.

Kokkuvõte

Jõgede veekvaliteedi riiklikku seiret viidi 2001. aastal läbi 59s jõelävendis vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud programmile.

Seirejõgede üldseisundi alusel kuulusid 2001. aastal väga halva kvaliteedi klassi Vääna, Keila, Seljajõe, Pühajõe, Pärnu jõe Oore lävendi, Õhne Suislepa lävendi ja Leivajõe vesi. Halva kvaliteedi klassi kuulusid Pärnu Tahkuse lävendi, Sauga ja Pirita jõe vesi, kus registreeriti kõrge toitainete sisaldus. Kolmandasse ehk kesise kvaliteedi klassi kuulus 12 jõelävendi vesi. Ülejäänud seirejõgede lävendite vesi (61% lävenditest) kuulus hea või väga hea kvaliteedi klassi. 2001. aastal on jõgede seisund võrreldes 2000. aasta seireandmetega halvenenud.

Orgaanilise aine (BHT7) sisalduse alusel kuulus enamik jõgedest hea või väga hea veekvaliteedi klassi. Vaid Vääna jõe vesi kuulus BHT7 sisalduse alusel kolmandasse klassi.

Väga kõrget fosfori sisaldust ja tugevat reostatust täheldati Pühajõe, Seljajõe, Õhne Suislepa lävendi ja Vääna jõe vees, mis on tingitud olme- ja tööstusreoveest. Eesti veekaitse üheks põhiprobleemiks on fosfori kõrge üldtase Soome lahe vesikonna jõgedes. Võrreldes 2000. aasta andmetega, on fosfori tase Eesti jõgedes 2001. aastal mõnevõrra kasvanud.

Lämmastiku üldine tase jõgedes oli endiselt kõrge. Seda võisid põhjustada varasematel aastatel kõrge reostuskoormuse tingimustes jõesüsteemi kuhjunud toitained ja nende ringe vee ökosüsteemis (muda, veetaimed). Kõrge oli lämmastiku sisaldus nii jõgedes, mis on heitvee vastuvõtjateks (Vääna, Seljajõgi, Keila ) kui ka põllumajanduslikes valgalades (Leivajõgi).

Raskmetallide sisaldus enamikes Eesti jõgedes oli madal ja jõed kuulusid Euroopas kasutatava klassifikatsiooni järgi puhaste vete klassi (hea kvaliteediga veed). Purtse jõgi ja Pühajõgi olid reostunud naftasüsivesinikega ja fenoolidega. Teised jõed langesid naftasüsivesinike ja fenoolide sisalduse poolest Euroopas kasutatavate normide järgi hea kvaliteediga vete klassi.

2001. aastal viidi Kirde-Eesti jõgede hüdrokeemilise seire raames läbi veekvaliteedi uuringuid Soome lahe ja Peipsi järve jõgikonna jõgede 12s lävendis.

Reovee puhastamise tõhustamisest tingituna on veekvaliteet üldiselt paranenud kõikides jõgedes, pH ei ületanud piire 6–9, mis vastab kvaliteediklassile "väga hea". Keskmine bioloogiline hapnikutarve ei ületanud üheski jões väärtust 3,0 mg O2/l (klass "väga hea"). Üldfosfori sisaldus enamikes jõgedes oli alla 0,05 mg/l (klass "väga hea"), Selja- ja Pühajões aga ulatus väärtuseni 0,2 mg/l (klass "väga halb"). Pühajõe veekvaliteedi parandamiseks tuleks tõhustada Ahtme linnaosa heitvete puhastamist või suunata need puhastamiseks Kohtla-Järve puhastusseadmetele.

Lämmastikureostus oli suurim Seljajões 5,0 mgN/l (klass "halb"), väikseim aga Narva jões - 0,75 mgN/l (klass "väga hea"). Naftasüsivesinike ja fenoolidega oli enim reostunud Purtse jõgi, kuid tingituna tuhavälja nõrgvete suunamisest puhastamiseks Kohtla-Järve puhastusseadmetele, on reostusainete sisaldus Purtse jões viimasel ajal oluliselt vähenenud. Purtse jõe veekvaliteet fenoolsete ühendite sisalduselt vastas 2001. aastal veeklassile "rahuldav" (5–10 µg/l).

2001. aastal viidi Pärnu lahe vesikonna jõgede hüdrokeemiline seire läbi kaheksas jõelävendis: Halliste Riisa, Navesti Aesoo, Pärnu Oore, Pärnu Tahkuse, Reiu Surju, Saarjõe Kaansoo, Sauga Nurme ja Vodja jõe lävendites.

Üldseisundi järgi oli "väga halva" kvaliteediga Pärnu jõe Oore lävendi vesi. Kui 2000. aasta seire andmete põhjal kuulus Pärnu jõe Oore lävendi vesi esimesse, s.o "väga hea" kvaliteedi klassi, siis 2001. aastal on vesi "väga halva" kvaliteediga, mille põhjuseks on eeskätt toitainete sisalduse kasv. "Halva" kvaliteedi klassi kuulusid 2001. aastal Pärnu Tahkuse ja Sauga Nurme lävendi vesi. Pärnumaa jõgede üldseisundi keskväärtus kuulub "kesise" kvaliteedi klassi.

2001. aastal viidi Lõuna-Eesti ja Peipsi vesikonna jõgede hüdrokeemilist seiret läbi Emajõe Kavastu, Porijõe Reola, Ahja Lääniste, Piusa Värskasaatse, Võhandu (allpool Räpinat), Väike-Emajõe Tõlliste, Väike-Emajõe Pikasilla, Õhne (allpool Suislepat), Tarvastu suudme, Tänassilma Oiu, Kääpa Kose-Kääpa, Emajõe Rannu-Jõesuu, Emajõe Kvissentali, Pedja Jõgeva, Pedja Tõrve, Preedi Varangu, Põltsamaa Rutikvere, Ahja Kiidjärve, Võhandu (vv Vagula järvest), Võhandu Himmiste ja Õhne Roobe lävendites.

Vee kvaliteedi järgi halvima näitaja alusel kuulusid seiratavad veekogud valdavalt "rahuldavasse" või "heasse" veeklassi. Halb oli Preedi Varangu lävendi veekvaliteet (seda kõrge üldlämmastiku sisalduse tõttu). Väga hea oli Võhandu jõe veekvaliteet väljavoolu juures Vagula järvest. pH väärtuste järgi kuulusid kõik veekogud "väga heasse" veeklassi.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee