Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 2003 Jõgede hüdrokeemiline seire 2003. a.



Jõgede hüdrokeemiline seire 2003. a.

Kokkuvõte

2003. aasta oli hüdroloogiliselt erakordne aasta. Suve- ja talveperioodil olid jõed eriti veevaesed, kusjuures paljudes jõgedes oli minimaalne äravool isegi väiksem kui pikaajaline 90% miinimumäravool. Madalveest tingituna oli mitmete jõgede sanitaarne seisund talvel pingeline. Endiselt oli probleemiks mitmete jõgede (Vääna, Keila) jätkuv seisundi halvenemine. 2003. aastal halvenes ka Pühajõe olukord.

Jõgede veekvaliteedi põhiprobleemiks oli kõrge toitainete sisaldus jõgedes. 2003. aasta seireandmete põhjal ei vastanud üldfosfori osas 54% seirelävenditest hea/väga hea kvaliteedi nõuetele. Jõgede madalveeperioodide seireandmed ei kinnita põhjavee kõrget nitraatide sisaldust, kusjuures isegi maksimaalväärtused olid väiksemad kui Euroopa Liidu maksimaalne lubatud tase (50 mg/l) ja soovitatav sihtarv (25 mg/l). Eesti jõgedes ei olnud 2003. aastal probleeme ohtlike ainetega. Raskmetallide sisaldus enamikes Eesti jõgedes oli madal ning jõed kuulusid Euroopas kasutatava klassifikatsiooni järgi puhaste vete klassi ja Eestis kehtestatud normatiivide järgi I kvaliteediklassi.

Lämmastiku üldine tase jõgedes oli endiselt kõrge. Selle üheks põhjuseks võib olla varasematel aastatel kõrge reostuskoormuse tingimustes jõesüsteemi kuhjunud toitained ja nende ringe vee ökosüsteemis (muda, veetaimed). Kõrge oli lämmastiku sisaldus nii jõgedes, mis olid heitvee vastuvõtjateks (Vääna, Seljajõgi, Keila ) kui ka põllumajanduslikes valgalades (Alastvere, Leivajõgi).

Orgaanilise aine (BHT7) sisalduse alusel kuulusid enamik jõgedest hea või väga hea veekvaliteedi klassi. Vaid Vääna jõe vesi kuulus BHT7 sisalduse alusel neljandasse klassi.

Üldseisundi alusel olid väga halva kvaliteediga Vääna, Keila, Selja, Pühajõe ja Rägina jõe lävendi vesi. Halva kvaliteedi klassi kuulusid 2003. aastal Tänassilma, Pärnu Tahkuse, Leivajõe, Pedja Tõrve lävendi, Piusa, Sauga, Emajõe Kavastu lävendi Räpu ASJ ja Alastvere lävendid. Kolmandasse ehk mõõduka kvaliteedi klassi kuulub üldseisundi alusel 16 seirelävendi vesi.

2003. aastal viidi Põhja-Eesti jõgede hüdrokeemilist seiret läbi 17 seirejaamas, millest üheksa kuulusid I programmi, viis jaama II programmi. Seiremõõtmisi teostati ka kolmes automaatjaamas. Lisaks seirejaamadele määrati vee kvaliteedi näitajaid Rägina, Räägu, Rannamõisa, Vihterpalu, Liivi, Tuudi, Esna, Särgavere jõgede lävendites.

Võrreldes 2002. aastaga on paranenud Põhja-Eesti jõgedes olukord vase osas (Keila, Purtse, Pühajões ja Narva jões). Kõrgemad kaadmiumisisaldused Põhja-Eestis jõgedest leiti Kunda ja Pühajões novembris võetud proovides, vastavalt 1,5 mg/l ja 0,3 mg/l. Purtse jõgi ja Pühajõgi on reostunud naftasüsivesinikega ja fenoolidega. Üldseisundi alusel on väga halva kvaliteediga Vääna, Keila, Selja, Pühajõe ja Rägina jõe lävendi vesi, mis olid ka 2001. a ja 2002. a väga halva kvaliteediga.

Edela-Eestis viidi jõgede hüdrokeemilist seiret läbi 8 ja Kirde-Eestis 12 jõelävendis.

Edele-Eesti seirejõgedest olid 2003. aastal üldseisundi alusel väga halva kvaliteediga Sauga jõe Nurme lävend ja Pärnu jõe Tahkuse lävend. Kolmandasse ehk piisava veekvaliteedi klassi kuulus Pärnu jõe Oore lävendi vesi. Hea veekvaliteediga olid Halliste ja Navesti jõgi. Reiu jõe, Saarjõe ja Vodja  üldseisund  oli mõõdetud lävendites väga hea.

Virumaa Soome lahe jõgikonna jõgedest on seireperioodi jooksul oluliselt paranenud Purtse jõe ja Pühajõe olukord BHT7 osas. Pühajõele on olnud läbi kogu seireperioodi iseloomulik ka üldfosfori kontsentratsiooni vähenemine. Üldfosfori osas on endiselt murettekitav Selja jõe seisund.

2003. aastal viidi Lõuna-Eesti ja Peipsi vesikonna jõgede hüdrokeemilisi seiretöid läbi Ahja, Kääpa, Mustjõe, Õhne, Oostriku, Pedja, Põltsamaa, Porijõe, Suure-Emajõe, Väikese-Emajõe, Tänassilma ja Võhandu jõe ning Võisiku peakraavi lävendites. Üldseisundi aluse on halva kvaliteediga Tänassilma, Pedja Tõrva lävendi ja Emajõe Kavastu lävendi vesi.

Orgaanilise aine (BHT7) sisalduse alusel kuuluvad jõed heasse või väga heasse veekvaliteediklassi. Lämmastiku üldine tase on Eesti jõgedes endiselt kõrge. Samas ei ole probleeme ohtlike ainetega.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee