Asute siin: Avaleht Siseveekogude seire 2007 Jõgede hüdrokeemiline seire 2007. a.



Jõgede hüdrokeemiline seire 2007. a.

Kokkuvõte

Jõgede veekvaliteedi riiklikku seiret viidi 2007. a läbi 61s jõelävendis vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi ja Seirenõukogu poolt kinnitatud programmile. Veekvaliteedi hindamisel on kasutatud keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määrus nr. 33 "Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord" ja keskkonnaministri määruse eelnõu " Pinnaveekogude seisundi klassid, klassipiiridele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja seisundi hindamise kord põhinevat jõgede veekvaliteedi klassifikatsioone, mis arvestab 90% ja 75% tagatust ja jagab jõed viide klassi: "väga hea", "hea", "kesine", "halb" ja "väga halb".

Orgaanilise aine (BHT7) sisalduse alusel võib lugeda enamiku jõgedest "hea" või "väga hea" veekvaliteedi klassi kuuluvaiks. Väga kõrget fosfori sisaldust ja tugevat reostatust täheldatakse Seljajões ja Keila jõe Keila lävendis, mis on tingitud olme- ja tööstusreoveest ning hajureostusest. Võrreldes 2007. a seireandmeid 2006. a andmetega, on fosfori keskmine tase Eesti jõgedes langenud. Lämmastiku üldine tase jõgedes oli 2007. a väga kõrge. Selle põhjuseks on kõrgemad väärtused jaanuaris ja detsembris, mil oli väga kõrge veetase jõgedes, valglalt kanti suur kogus lämmastikku, kuid denitrifikatsiooni protsess on pidurdunud, veetaimede tegevus lämmastiku kasutajana katkenud ning seetõttu ka üldlämmastiku väärtused väga kõrged. Talvised lämmastiku väärtused ületavad tavapäraseid kevadise suurvee väärtusi. Lämmastikurikkad on eeskätt nitraaditundlike alade jõed (Alastvere, Oostriku, Jänijõgi), aga ka põllumajandusliku valglaga väikejõed (Leivajõgi, Rägina). Vääna ja Seljajõgi kõrgem lämmastiku koormus on pärit ka heitveest.

Üldseisundi hinnangu alusel on võrreldud andmeid ka varasemate aastatega nii jõetüüpide kui ka alamvesikondade kaupa. Võttes arvesse uue määruse loodetavat kehtima hakkamist 2008. a ja sellega kaasnevat uut klassifikatsiooni, tuleks varasemad seireandmed selle alusel uuesti analüüsida, et leida trende elementide sisalduses. Tulemustest selgub, et Eesti jõgedes ei ole probleeme ohtlike ainetega. Raskmetallide sisaldus enamikes Eesti jõgedes on madal. Raskmetallide uuringute tulemused näitavad, et veekvaliteedi hindamisel on eriti oluline analüüsitulemuste täpsus ja usaldusväärsus, sest Eesti jõgedes esinevad metallide sisaldused on madalad, jäädes kas väiksemaks määramismeetodi määramispiirist või selle piirimaile.

Seireandmete üldistused eeldavad ka veekaitse meetmete rakendamist. Aastaid on täheldatud halba kvaliteeti mitmeski jões, kuid nende alusel ei ole meetmekava veel välja töötatud. Kui Vääna jõgi oli 2007. a jätkuvalt väga halvas seisundis, siis Keila ja Seljajõe puhul võib täheldada ka jätkuvat edasist halvenemist.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee