Asute siin: Avaleht Põhjavee seire 2000 Põhjavee tugivõrgu seire 2000. a.



Põhjavee tugivõrgu seire 2000. a.

Kokkuvõte

Põhjavee kvantitatiivse seisundi iseloomustus põhineb 80 vaatluspostist koosneval hüdrogeoloogilisel tugivaatlusvõrgul, mis on jagatud vastavalt erinevatele hüdrogeoloogilistele tingimustele ja tehnogeensele koormusele seitsmeks vaatluspiirkonnaks:

• looduslähedased tingimused kogu riigi territooriumil (VII vp), sealhulgas Lääne-Eesti saarestik (VI vp) ning Pandivere kõrgustik (II vp);
• intensiivse veevõtu tingimused: rannikuveehaarded – Tallinn (I vp), Kohtla-Järve – Sillamäe (III vp) ja Pärnu (V vp), ning sisemaa – Tartu (IV vp);
• kaevandustest ning karjääridest vee ärajuhtimise ja tööstusliku mõju tingimused Ida-Virumaal (III vp).
Põhjaveetaset mõõdeti 326 vaatluskaevul sagedusega 3–5 korda kuus maapinnalähedastes veekihtides ja 1 kord kuus sügavates veekihtides. Põhjavee keemilise koostise muutuste jälgimiseks võeti 74 vaatluskaevust 105 veeproovi üldkeemiliseks analüüsiks.

2000. aastal olid ilmastikutingimused põhjaveevaru täienemise seisukohalt enamikus Eesti piirkondades soodsad. Looduslähedastes tingimustes oli keskmine pinnasevee tase 2000. aastal enamikus Eesti piirkondades kõrgem pikaajalisest keskmisest põhjaveetasemest. Erandlik oli talvine kõrgveeseis jaanuaris, mis ületas kevadise kõrgveeseisu ja oli lähedane kõrgeimale veetasemele. Juunis ja juulis langes veetase Lääne-Eestis mitmel pool 0,1–0,8 m allapoole madalaimast keskmisest põhjaveetasemest.

Veevõtu jätkuv vähenemine põhjustas sügavate veekihtide põhjaveetaseme tõusu Tallinnas kambriumi-vendi veekompleksis kuni 2,3 m, Pärnus Vaskrääma veehaardel ja Tartus Anne veehaardel kesk-alamdevoni-siluri veekompleksis vastavalt kuni 0,8 m ja 3,6 m. Ida-Virumaal tõusis kambriumi-vendi veekompleksi veetase Kohtla-Järvel 4,4 m, Jõhvis – 5,2 m, Sillamäel – 1,4 m ja Narva-Jõesuus – 1,0 m võrra. Põhjaveetaseme tõus on 2000. aastal enamikul veehaaretel 1991. aastal alanud põhjaveetaseme tõusu trendi jätkuks.

Põhiliste veekihtide ja -komplekside põhjavee keemiline koostis on jäänud valdavalt stabiilseks, välja arvatud Tallinnas Kopli poolsaarel, kus jätkus kambriumi-vendi veekompleksi põhjavee sooldumise protsess, mis on tingitud kõrgema mineraalsusega põhjavee ülesvoolust.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee