Asute siin: Avaleht Põhjavee seire 2008 Põhjavee tugivõrgu seire 2008. a.



Põhjavee tugivõrgu seire 2008. a.

Kokkuvõte

Aruanne annab ülevaate Eesti põhjavee seisundist 2008. aastal. Põhjavee kvantitatiivse seisundi iseloomustus põhineb hüdrogeoloogilisel tugivaatlusvõrgul, mis on jagatud vastavalt keskkonnaministri 10. mai 2004. a määrusele. Põhjaveetaset mõõdeti regulaarselt 269 vaatluskaevul sagedusega 1–3 korda kuus maapinnalähedastes veekihtides ja 1 kord kuus sügavates veekihtides (kokku 6181 mõõtmist). Põhjavee keemilise koostise muutuste jälgimiseks võeti 178 vaatluskaevust veeproovid üldkeemiliseks analüüsiks ja 77 vaatluskaevust As-, Cd-, Hg- ja Pb-sisalduse määramiseks. Veeproovid analüüsiti Eesti Geoloogiakeskuse laboris. 2008. a põhjaveeseire põhilised järeldused on järgmised:

  1. Looduslähedastes tingimustes olevate veekihtide põhjaveele oli 2008. aasta ilmastik põhjaveevaru täienemiseks soodne, mistõttu aasta keskmine veetase oli kõrgem nii eelmise aasta keskmisest (0,1–0,7 m võrra) kui ka pikaajalise vaatlusrea keskmisest (0,1–0,6 m võrra).
  2. Oktoobris algas sügisvihmade tõttu veetaseme tõus, mis kestis aasta lõpuni. Paljudes kohtades ületas maksimaalne veetase detsembris isegi kevadise maksimaalse veetaseme.
  3. Veevõtu vähenemine suuremates veehaaretes Tallinnas, Pärnus, Tartus, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Sillamäel põhjustas sügavate veekihtide põhjavee survepinna tõusu ja põhjavee kvantitatiivse seisundi paranemist.
  4. Maapinnalähedaste veekihtide põhjavee nitraatide sisaldus on kõikjal alla joogivee kehtestatud piirsisaldust (50 mg/l). Kõige ohustatum on Tartus paiknev Meltsiveski põhjaveekogum, kus nitraatide sisaldus (25,6–35,9 mg/l) on lähedane soovitatavale tagasipöördepunktile – 37,5 mg/l.
  5. Raskmetallide As-, Cd-, Hg- ja Pb-sisaldus on kordades väiksem joogivee lubatud piirsisaldusest, välja arvatud Gdovi põhjaveekogumi vees Sillamäel. - Sügaval lasuvate põhjaveekogumite vees (kambriumi–vendi põhjaveekogum Tallinnas Koplis ja Viimsis, Voronka põhjaveekogum Sillamäel, Gdovi põhjaveekogum Sillamäel ja Ahtmes ning siluri–ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum Salmel, Mõntus ja Kassaris) ületab kloriidide sisaldus endiselt joogivee lubatud piirsisaldust (250 mg/l).
  6. Suletud kaevanduste vesi on Jõhvi piirkonnas põhjustanud üleujutusi, mistõttu on tekkinud tõsiseid probleeme keldrite üleujutusega. Kaevandusvee mõju selgitamiseks on kavas rajada nimetatud piirkonnas uus automatiseeritud põhjaveeseire jaam.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee