Asute siin: Avaleht Põhjavee seire 2011 Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2011. a.



Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal analüüsiti NTA põhjaveeproovides NO3- ja NH4+ sisaldusi, proovivõtul mõõdeti põhjavee elektrijuhtivus, temperatuur, pH ja O2 sisaldus. Nitraaditundliku ala vaatlusvõrgus koguti andmeid 55 põhivõrgu ja 61 tugivõrgu seirepunktist, lisaks võeti võrdlusproove veel 14 punktist, mis asusid põllumajanduspiirkondades väljaspool nitraaditundlikku ala. Üldiselt järgib NTA põhjavee nitraadisisalduse muutus majanduslikku tõusu ja langust, olles kõrgem perioodil 2006–2008, madalam perioodil 2009–2010 ning 2011. aastal nitraadisisaldus piirkonna põhjavees taas kasvas.

Pandivere piirkonnas on suurima nitraadisisaldusega Väike-Maarja valla põhjavesi. Madalama nitraadisisaldusega on Pandivere NTA piirkonna kirde- ja lääneosa. Joogiveele kinnitatud piirväärtust ületasid ühekordselt Peegi talu, Uuetoa talu ja Õunapuu talu kaevude vesi. Aasta keskmine nitraadisisaldus nendes kaevudes piirnormi ei ületanud. Allikates oli nitraadisisaldus üldiselt allpool lubatud piirväärtust 50 mg/l. Vaid Tõrma allikas mõõdeti ühel korral selleks väärtuseks 46 mg/l. Karstivee nitraadisisaldus on üldiselt vähenenud välja arvatud Saueaugu karstis, mille toiteala paikneb põldudega maastikul. Ammooniumisisaldus jäi 2011. aastal valdavalt alla labori määramispiiri, vaid Jaagu talus, Lokuta külas ületas see joogivee I kvaliteediklassile esitatud nõuded. Nitraadisisalduste joogiveele kehtestatud piirväärtust ei ületatud 2011. aastal üheski ühekordse seire punktis.

Adavere-Põltsamaa piirkonnas ületas nitraadisisaldus piirväärtust või oli selle lähedal peamiselt Adavere, Sulustvere, Neanurme ning Tõrve küla kaevudes. Kuigi Adavere piirkonna põhjavesi on kogu nitraaditundliku ala suurima nitraadisisaldusega, on seal kõige ilmsem ka nitraadisisalduse vähenemine perioodil 2001–2011. Enamikes lõunapoolse piirkonna kaevudest jäi nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Joogiveele kinnitatud piirväärtust ületasid Põllu talu (kolmel korral), Kotardi ja Kääri talu (kahel korral) ning Tiidosaare talu ja Mäe talu (ühel korral) kaevu vesi. Üheski allikas ei ületanud nitraadisisaldus joogivee lubatud piirväärtust. Vaid Ilvese allika vees tõusis see ühel korral piirväärtuse lähedale. Ammooniumiumisisaldus on kõigis kaevudes vähenenud, jäädes enamasti allapoole labori määramispiiri. Ühekordseid joogivee I kvaliteediklassile esitatud nõuete ületamisi esines kõigis regulaarseire kaevudes. Ühekordse seire kaevudest ületasid nitraadisisalduse piirväärtust Mihkli talu, Laari-Mardi talu, Männi talu, Kuusiku talu ja Remo talu vesi.

Väljaspool nitraaditundlikku ala jäi nitraadisisaldus 58% allikatest alla 25 mg/l, Saula Siniallikate, Koila Linnamäe allika ja Ora jõe oru allikate vees jäi see vahemikku 25...40 mg/l ning Mihka-Jüri, Mõra jõeoru ja Olustvere pargi allikates ületas nitraadisisaldus piirväärtuse 50 mg/l.

Nitraaditundlikult alalt võeti 2011. aastal 12 seirepunktist proovid taimekaitsevahendite sisalduse määramiseks. Kõigis võetud proovides jäi kõigi analüüsitud taimekaitsevahendite sisaldus alla labori määramispiiri.

Lisatud failid
FAILID
Download this file (13205_aru11_3.3_Adavere_nitraaditundlik_ala.xls)Adavere NTA kõik andmed
scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee