Asute siin: Avaleht Metsaseire 2003 Metsa ja metsamuldade seire 2003. a.



Metsa ja metsamuldade seire 2003. a.

Kokkuvõte

Metsa ja metsamuldade seire raames hinnati 2003. aastal I astme metsaseire vaatluspunktides ning II astme metsaseire (intensiivseire) proovitükkidel kokku 2693 (1788 hariliku männi, 770 hariliku kuuse ja 135 lehtpuu) vaatluspuu tervislikku seisundit. Sellele lisaks analüüsiti laboratoorselt kuuelt II astme metsaseire proovitükilt aastaringselt kogutud sademeproove ning neljalt II astme metsaseire proovitükilt kogutud mullavee proove.

Kogutud vaatlusandmete järgi on enamik lehtpuuliikidest Eestis heas tervislikus seisundis. Võrreldes varasemate aastatega oli 2003. aastal mõningaseks erandiks arukask (Betula pendula). Enam kui 20%-lise lehekaoga kase vaatluspuid märgiti 2002. aastal 11,5% kase vaatluspuude koguarvust, 2003. aastal oli neid 10% rohkem. Mändidest oli 2003. aastal metsaseire vaatluspunktides praktiliselt terveiks loetavaid puid (okkakaoga 0...20%) 86,8% vaatluspuudest. Viimase vaatlusaasta jooksul olulist muutust männi vaatluspuude seisundis ei toimunud. Hariliku kuuse vaatluspuude seisund oli 2003. aastal sama mis eelmisel seireaastal: kuni 20%-lise defoliatsiooniga oli 83,4% vaatluspuudest. Puude biootiliste kahjustajatena märgiti männil kõige sagedamini võrsevähki (Ascocalyx abietina) ja pudetõbe (Lophodermium seditiosum). Aasta jooksul oli võrsevähi esinemissagedus 12% võrra vähenenud. Kuuse vaatluspuud kannatasid kõige enam juurepessu (Heterobasidion parviporum) tõttu ja aastaid tagasi põtrade poolt tekitatud kahjustuste tõttu.

Sademete vee pH kõikus nii Põhja- kui Lõuna-Eestis vahemikus nõrgalt happelisest (pH 4,6...5,1) kuni nõrgalt aluseliseni (pH 6,1...6,5). Sademete veest analüüsitud keemiliste elementide ja ühendite sisaldus (kontsentratsioon) oli madal, ületas vaid üksikutel juhtudel taset 2,5 mg/l-1. Suhteliselt kõrge oli Cl, S-SO4, Ca, Mg, Na ja K sisaldus märtsis nii Mäksa kui ka Karepa proovitükkide võravees. Sarnaselt varasematele aastatele oli üldlämmastiku koormus puude võrade all märgatavalt väiksem kui avamaal. Samal ajal oli Cl, S-SO4, Ca, Mg, Na ja K koormus puude võrade all oli enamasti suurem kui avamaal.

Metsa mullavee proovides kõikus pH erinevail kuudel enamasti vahemikus 4...6. Mullavees lahustunud toiteelementide ja ühendite kontsentratsioon jäi männikute enamikes proovides allapoole taset 2,5 mg/l-1. Vaid Ca sisaldus oli sellest märgatavalt kõrgem nii Põhja-Eesti männiku (Vihula) kui ka kuusiku (Karepa) mullavees. Karepa kuusiku mullavees oli oluliselt kõrgem kui 2,5 mg/l-1 ka Mg, Na, K, Cl ja S-SO4 kontsentratsioon.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee