Asute siin: Avaleht Meteoroloogiline seire 1997 Meteoroloogiline seire 1997. a.



Meteoroloogiline seire 1997. a.

Kokkuvõte

Meteoroloogiline seire

1997. aastal töötas seirevõrgus 23 meteoroloogiajaama ja 39 posti. Ilmavaatlused toimusid jaamades 8 korda ja postides 2 korda ööpäevas standardsetel vaatlustähtaegadel.

1997. aasta talv oli heitlik ja suhteliselt soojade ilmade ülekaaluga jaanuaris-veebruaris. . Kui jaanuarikuu esimene pool oli parajalt talvine (madalaim mõõdetud temperatuur -27 °C Valgas), siis kuu teisel poolel püsisid tavalisest 4-5 °C, üksikutel päevadel 7–10 °C kõrgemad õhutemperatuurid, mille tulemusena algas lume sulamine. Järgmine soojalaine saabus juba veebruari algul. Õhutemperatuur püsis kahe nädala jooksul 6–9 °C tavalisest kõrgem. Lume ja pinnase sulamine jätkus ja seda ei suutnud peatada ka sissetunginud arktiline õhumass kuu keskel (madalaim temperatuur -25 °C Jõgeval), mis juba mõne päeva pärast taandus. Varakevadise aprilli ilmastiku määras suures osas väheliikuv kõrgrõhkkond atmosfääri kõrgemates õhukihtides. Maapinnal valitsesid loodesuunalised õhuvoolud. Aprilli keskmine õhutemperatuur oli küllaltki madal, jäädes 2–3 °C piiridesse. Ka mais olid ülekaalus normaalsest jahedamad sagedaste öökülmadega ilmad. Suvi oli 1997. aastal pikk, päikesepaisteline ja soe, erakordselt kuiva augustikuuga. Suveperiood algas ööpäeva keskmise temperatuuri üleminekuga 15 °C-st 6.–8. juunil ning lõppes alles septembri keskpaiku, kestes seega ligi 100 päeva. Kõik suvekuud olid normaalsest soojemad. Sügis saabus öökülmade ja pilves ning sajuste ilmadega septembris. Kui esimesed nõrgad maapinna öökülmad esinesid kohati juba septembrikuu alguses, siis kuu teisel poolel langes õhutemperatuur öösiti kõikjal -2 °C kuni -5 °C -ni. Sügis kui klimaatiline aastaaeg kestis keskeltläbi vaid kuu aega : septembri teisest dekaadist kuni 13.–15. oktoobrini, mil ööpäeva keskmine temperatuur langes alla 5 °C ja algas hilissügis. Ajaliselt oli see 1–2 nädalat tavalisest varem. Hilissügist iseloomustasid lauspilves ja väga sajused ilmad. Detsembris vaheldusid kiiresti sooja- ja külmalained ning ilm oli tavapäraselt muutlik. Lumi oli enamikes kohtades maas kogu kuu kestel ja kuu lõpul mõõdeti selle paksuseks põldudel 4–15 cm, saartel ja Lääne-Eestis püsis maas ainult väga õhuke lumekirme.

1997. aasta keskmine õhutemperatuur Eestis oli 6,1 °C, mis on paljude aastate keskmisega võrreldes kõrgem. Viimase kümne aasta võrdluses jäi aga 1997. aasta oma temperatuuritaseme poolest keskmiseks.

Jõgede äravoolu määramine

Pinnavee äravoolu allprogrammi raames tehti 1997. aastal hüdroloogilisi vaatlusi ja mõõtmisi jõgedel ja ojadel EMHI hüdromeetriavõrgu 41 hüdromeetriapostis aastaringselt ning 6 postis poole aastata jooksul. Hüdromeetriapostides mõõdeti 1997. aastal kokku 1419 vooluhulka.

1997. aasta talveperiood oli veevaene. Veebruari lõpus toimus järsk ilma soojenemine koos vihmasadudega, mis tõi kaasa järsu veetõusu. Paljudel jõgedel algas suurveeperiood. Jõed ei jõudnud veel jääst vabaneda ning suurvee tipul kaasnesid ummistused. Ummistuste kadumise järel alanes veetase kiiresti, seega oli suurvesi suhteliselt kõrge, kuid lühiajaline ning jäi paljuaastaste keskmiste tasemele. Eestis tervikuna esines kevadine suurvesi veebruari lõpust aprillini, s.o umbes üks kuu varem pikaajalisest keskmisest.

Aprilli ja maid iseloomustas vihmatoiteline veetaseme kõikumine. Juunis põhjustas sademeterohkus Kagu-Eestis tulvaveed ning Võhandu ja Väike-Emajõe tulvaveetipud oli viimase 10 aasta kõrgeimad. Suur-Emajõe äravool jäi paljuaastase keskmise tasemele. Juulist septembrini oli sademeid vähe, kuid Kagu-Eestis jäid veetasemed juunikuise tulvavee tõttu paljuaastaste keskmiste tasemele, Põhja- ja Loode-Eestis algas püsiv madalvee periood. Intensiivse veetarbimise tõttu jäid Pirita ja Jägala jõgede vooluhulgad augusti lõpus ja septembri alguses sanitaarsest minimuumist madalamale.

Tingituna vihmadest algas oktoobris peaaegu kõikidel jõgedel sügisene suurvee tõus. Novembri algul saabusid esimesed lühiajalised külmad (kuni -10 °C), millele järgnes järsk soojenemine koos vihmasadudega. Soojenemise tagajärjel lumi sulas, tuues kõigil jõgedel kaasa veetaseme tõusu. Detsembris vooluhulgad jõgedes vähenesid. Esimesed jäänähted tekkisid detsembri esimestel päevadel ja püsiv jääkate moodustus kuu keskel ning püsis aasta lõpuni.

1997. aastal oli Kagu- ja Kirde-Eestis jõgede veetase paljuaastaste keskmiste tasemel. Põhja-Eestis jäi keskmine äravool võrreldes paljuaastaste keskmisega väiksemaks.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee