Asute siin: Avaleht Meteoroloogiline seire 1998 Meteoroloogiline seire 1998. a.



Meteoroloogiline seire 1998. a.

Kokkuvõte

1998. aastal osales meteoroloogilises seires 23 meteoroloogiajaama ja 39 vaatlusposti. Vaatlusi tehti jaamades 8 korda ööpäevas kell 00, 03, 06, 08, 09, 12, 15, 18, 21 GMT ja postides 2 korda ööpäevas kell 06 ja 18 GMT.

Päikesepaiste summaarne kestus jäi 1998. aastal enamike jaamade andmeil keskmise väärtuse tasemele või sellest allapoole. Suure pilvisuse hulga (üldpilvisus aasta keskmisena 7,2 palli ja alumine pilvisus 5,3 palli) tõttu moodustas see Eesti erinevates osades 35–42% võimalikust. Soodsamas olukorras olid saared ja rannikualad.

Aasta keskmiste temperatuuride alusel võib 1998. aastat lugeda Eestis suhteliselt soojaks ja seda eelkõige sooja talve (jaanuari- ja veebruarikuu temperatuurid vastavalt -0,4 ja -2,7 kraadi) tõttu. Kõige soojem kuu oli nagu tavaliselt juuli. Kõige külmemaks kuuks osutus 1998. aastal november, sest Skandinaavia ja Venemaa kohal paiknenud kõrgrõhkkond soodustas külma püsimist.

Õhu relatiivne niiskus, mis iseloomustab õhu veeauruga küllastumise astet, oli 1998. aasta kõikidel sesoonidel suhteliselt kõrge, moodustades aasta keskmisena 82%. Relatiivse niiskuse aastane käik jälgis normi. 1998. aasta sademete keskmine hulk oli 740 mm, millest sademeterohkem olid suvekuud. Keskmiselt tuli kolmel suvekuul kokku normikohase 202 mm asemel 346 mm sademeid.

Eesti territooriumi 1998. aasta keskmiseks tuulekiiruseks saadi töötlusel 3,7 m/s. Suuremad olid tuulekiirused avatud rannikul – Sõrves 6,5 m/s ja Vilsandil 6,0 m/s, väiksemad sisemaal – 2–4 m/s. Kuu keskmise tuulekiiruse aastane käik oli normilähedane, maksimumidega sügisel ja talvel. Tugevat tuult (>= 15 m/s) esines kõikidel kuudel.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee