Asute siin: Avaleht Kompleksseire 1997 Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 1997. a.



Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 1997. a.

Kokkuvõte

Kompleksseire Saarejärvel

Saarejärve õhukeemia seire raames 1997. aastal registreeritud andmed SO2 ja NOx-ide osas näitasid madalaid foonilisi väärtusi: mõõtmisperioodi keskmine SO2 kontsentratsioon oli vaid 1,5µg/m³ ja NOx osas vaid 2,4 µg/m³. Tähelepanuväärseks osutusid aga O3 mõõtmistulemused. Mais ja augustis registreeriti kõrgete kontsentratsioonidega O3 episoodid, mil osoon ületas lubatud kriitilise tunnitaseme 40 ppb ehk 80 µg/m³ mitte ainult päevavalges vaid ka öösel kõigi öötundide kohta.

Sademete kogus oli Saarejärvel 1997. aastal mõnevõrra (12%) suurem kui eelmisel aastal. Sellele vaatamata on 1997. aasta sademed aluselisemad (pH = 6,44) võrreldes eelmiste aastate neutraalsete sademetega (1995 - 5,82; 1996 - 5,59). Tugevalt aluselised (pH 7,0–8,0) olid avamaa sademed pärast augustikuu põuaperioodi. Eelmise aastaga võrreldes (keskmiselt 2,55 mg/l) on oluliselt langenud väävlisisaldus sademetes (1997. aastal ligi 2,4 korda madalam, vaid 0,95 mg/l). Kõrgeim väävlidepositsioon oli aprillis (1,09 kg/ha). Väljasadenenud saasteainete kogused on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud Mg, Ca ja SO4-S osas ning suurenenud väetisainetel P ja K.

Võravete keskmine happesus on nii kuuse (pH = 5,67) kui männi (pH = 5,56) alal neutraalne ja veidi aluselisem kui eelmistel aastatel. Keskmine sulfaadisisaldus on aasta-aastalt vähenenud, samuti väljasadenenud kogused. Selge vähenemine ilmneb 1995-1997 ka Ca ja Mg sisalduses, kuid mitte väljasadenenud kogustes. Võrreldes avamaa sademetega (pH = 6,44) on männi võravesi mõnevõrra happelisem (5,56) ning sisaldab enam nitraati, fosfaati, sulfaati, Ca, Mg, Cl, K ja Na, nii et männi võravee elektrijuhtivus on keskmiselt 4,6 (2–8), samal ajal kui avamaa sadevete elektrijuhtivus on 2,6 vahemikus (1–7). Kuusiku võravesi on veelgi aineterikkam eriti K, Ca ja sulfaadi osas, vaesem aga ammooniumi ja nitraadi osas.

Mullavee happesuses on toimunud nihe aluselisuse suunas koos pH väärtuste laiema amplituudiga, eriti südasuvel, mil nõrgvee kogused olid väikesed. Männiku mullavete pH oli 10 cm kihis 3,9–6,2 ja 40 cm vetes 3,9–5,4, kuusikus vastavalt 3,6–5,1 ja 4,1–8,0. Sulfaatse väävli sisaldus vähenes männiku mullavees 2,4 ja kuusikus 3,9 korda (10 cm sügavuses), see näitab väävlidepositsioomi vähenemist. Märkimisväärne on ka üldfosfori vähenemine.

Lämmastiku mineralisatsiooni seire tulemuste järgi oli kuuse prooviala toorhuumusliku horisondi keskmine sügavus 8,8 cm, pH on 4,12, C/N suhe 29–31. Aasta (12 kuud) jooksul mineraliseerus 179,55 mg N/kg, sellest NH4-N oli 181,98 mg/kg ja NO3-N oli -2,42 mg/kg. Männi prooviala toorhuumusliku horisondi keskmine sügavus oli 4,7 cm, pH on 4,2, C/N suhe 22–30. Aasta (12 kuud) jooksul mineraliseerus 219,85 mg N/kg, sellest NH4-N oli 215,27 mg/kg ja NO3-N oli 4,59 mg/kg.

Kompleksseire Vilsandil

1997. aastal olid Vilsandil kõigi sadevete kuude keskmised NH4-N, Cl, Ca, Mg, K ja Na sisaldused suuremad ja pH-d kõrgemad võrreldes eelmiste aastatega. PO4-P, SO4-S ja NO3-N kontsentratsioonid olid eelmiste aastatega võrreldes enam-vähem samal tasemel. Vilsandil avamaaa sademete pH oli enamasti kõrgem, kui peaks olema looduslikul puhtal vihmaveel. Võravee pH on enamasti madalam ning elektrijuhtivus reeglina kõrgem, seega ka saasteainete sisaldus suurem avamaa sademetega võrreldes. Tüvevee pH oli veelgi madalam ning elektrijuhtivus kõrgem kui võraveel.

Sulfaatväävli sisaldused Vilsandil sadevetes on aastaringselt üsna ühesugused. Võravee ja tüvevee sulfaatväävi sisaldused on märgatavalt suuremad kui sisaldused avamaa sademetes, järelikult on tegemist kuivsadenemisega puudele. Nitraatlämmastiku sisaldused on aastaringselt ühtlased. Ammooniumlämmastiku sisaldused sadevetes on võrreldes SO4-S ja NO3-N sisaldustega sadevetes kõikuvad. Avamaa sademetes on ammooniumlämmastiku sisaldused suuremad kui võra- ja tüvevees, seega erilist kuivsadenemist puuvõradele ja tüvedele ei toimu. Suvekuudel on NH4-N sisaldused nii avamaa sademetes kui ka võravetes mitmeid kordi suuremad võrreldes teiste kuudega, sisalduse suurenemine võib olla tingitud randadel lagunevatest vetikatest. Võra- ja tüvevees on PO4-P sisaldused suuremad kui avamaa sademetes, millest järeldub, et ka siin on tegemist kuivsadenemisega. Kloriidide sisaldused avamaa sademetes on kõrgemad talvel (umbes 6 mg/l) ja madalamad suvel (umbes 1 mg/l). Võravee ja tüvevees on kloriidisialdused mitukümmend korda suuremad, seega on tegemist intensiivse väljasadenemisega võradele ja tüvedele.

Vilsandi mullavee keemia analüüsitulemused näitavad, et sügavamas horisondis on nõrgvetes NO3-N, Ptot ja Fe sisaldused väiksemad ning Ca, Mg, Na ja Cl sisaldused suuremad. Ülemine (huumuse kiht) on kergelt happeline, alumine kiht neutraalne.

Metsa kahjustust hinnati Vilsandil 20 statsionaarsel proovipuul. Võrreldes eelmise aastaga leiti, et vaatluspuude seisund ei ole oluliselt muutunud.

Okkad moodustasid 1997. aastal Vilsandil varisest 60,2%. Mikroobse lagunemise allprogrammi täitmise kolme aasta tulemusi võrreldes selgub, et standardvaris (Vilsandi noortelt mändidelt enne varisemist kogutud kolletunud okkad) on sellel perioodil lagunenud ühe aasta jooksul umbes ühe kolmandiku, kahe aasta jooksul poole ja kolme aasta jooksul kahe kolmandiku ulatuses. Täielikult lagunevad variseproovid seega 4–5 aasta jooksul. Vilsandi seirealal laguneb α-tselluloos väga kiiresti. Kahel vaatlusperioodil lagunes α-tselluloos ühe aasta jooksul täielikult, ühel vaatlusperioodil peaaegu täielikult.

Lisatud failid
FAILID
Download this file (4895_aru97_kompleksseire_saarejarve_andm.xls)Saarejärve andmed
scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee