Asute siin: Avaleht Kompleksseire 2000 Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2000. a.



Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2000. a.

Kokkuvõte

Kompleksseire Saarejärvel

Kompleksseire rahvusvahelise korralduse kohaselt oli 2000. aasta viieaastase sammuga korduv intensiivuuringute aasta, kus täidetakse kõiki programme ja iga-aastasi programme laiendatud mahus, millega kaasneb nii suurem välitööde kui ka laboratoorsete proovide arv. Kuna riigihankes fikseeritud rahastamist täies mahus ei toimunud, ei olnud kõiki seiretöid ja analüüse võimalik läbi viia.

Läbiviidud seiretööde tulemused näitavad, et vooluvetega väljakantavad sulfaatse väävli kogused ületavad valgala saastekoormust. Seega toimub ökosüsteemide isepuhastumine varasemate aastate raskest väävlisaastest.

Püsialade ja ümbruse puistute võrade seisund on paranenud. Metskõduni jõudnud saasteained pidurduvad suures osas sealsamas, alludes bioloogilistele protsessidele, nii et mulla nõrgvetega sügavamale filtreeruv vesi on sadevetega võrreldes puhtam.

Viimase kolme aasta jooksul on püsinud madalad väävli- ja lämmastikühendite väljasadenemise määrad. Vaid kütteperioodil esineb pinnavete kõrgenenud sulfaadisisaldust. 1995–2000 mõõtmisperioodi sulfaatse väävli kontsentratsioonid näitavad statistiliselt usaldusväärset langust nii avamaa sademetes kui ka võrasademetes. Sama tendents ilmnes ka mullavees 10 cm sügavuses ja pinnavees I sissevoolus.

Kompleksseire Vilsandil

2000. aasta seiretulemuste järgi võib Vilsandi avamaa sademed lugeda nõrgalt happeliseks, aasta keskmine pH oli 4,58, mis on ligilähedane eelmiste aastatega, väikseim pH oli 4,0 ja suurim pH 7,1. Sadevee happesus on suurem aasta jahedamal perioodil.

Saasteainete kontsentratsioonid sademetes on enamasti normaalsed, kõrgemad kontsentratsioonid esinesid kevadel (nt. ammoonium- ja nitraatlämmastik ning sulfaatne väävel). Sulfaatse väävli keskmine kontsentratsioon oli 0,49 mg/l, ja sadenemiskoormus 2,3 kg/ha, mis on vaadeldud ajavahemiku madalaim. Võrreldes eelmise aastaga oli osalt väiksemast sademete hulgast tingituna madalam ka lämmastiku sadenemiskoormus nii ammooniumi (1,6 kg/ha) kui nitraadina (1,7 kg/ha). Suurima sadenemiskoormusega ioonid olid kloriid ja 5,6 kg/ha naatrium 2,9 kg/ha.

Võravee iseloomu kujundavad peamiselt merelise päritoluga lisandioonid: Ca, Na, K, Cl. Domineerivad anioonid võravees olid sulfaat ja kloriid. Sulfaatväävli keskmine kontsentratsioon võravees (2,21 mg/l) ületas kontsentratsiooni sademetes (0,49 mg/l) 4,5 kordselt. Peamised katioonid võravees (vastavalt esinenud hulgale) olid naatrium (22,6 kg/ha), kaalium (12,1 kg/ha), kaltsium (6,9 kg/ha) ja magneesium (4,2 kg/ha).

Tüvevee keskmine toiteelementide – nitraat- ja ammooniumlämmastiku ning fosfori sisaldus on madalam kui sade- ja võravetes, ülejäänud elementide kontsentratsioon aga mitmeid kordi kõrgem, eriti võrreldes avamaa sademetega.

Okaste osakaal varises on aastate lõikes enamvähem ühesugune, 55%–60%. Ülejäänud osas moodustavad valdavalt varisenud isasõisikud, samuti korbatükid, oksad ja käbid. Vilsandi kompleksseirealal kasvavate mändide jooksva aasta okastes ei ole täheldatud põhiliste toiteelementide defitsiiti, välja arvatud kaalium ja mangaan. Enamasti on toiteelementide sisaldus siiski optimumi alumise piiri lähedal, vaid magneesiumi sisaldus on optimumi keskväärtuste lähedal.

Mulla keemilise analüüsi võrdlus näitab, et kõdu ja huumushorisondi happesus on tunduvalt suurem alumiste horisontide happesusest. Kõik raskmetallid esinevad kontsentreeritult kõdu- ja huumushorisondis. Cr, Cu, Fe, Ni ja Pb kuhjuvad mineraalmullas ka sügavuti. Elavhõbeda sisaldus on samuti suurim huumushorisondis, kuid püsib allpool muutumatuna. Tsingi sisaldus mineraalmullas sügavuti ei muutu.

Raskemetallide analüüs sammaldes näitab, et kaadmiumi keskmine aastane sisaldus avamaa sadevetes on püsinud 0,07–0,08 µg/l. Keskmine kroomi kontsentratsioon oli 2000. aastal 0,5–0,9 µg/l. Vase sisaldus sadevetes on olnud muutlikum ja aasta keskmised kontsentratsioonid on kõikunud 3,3–15,7 µg/l. Vilsandi sammalde rauasisaldus on võrreldes Eesti keskmisega madal, samuti oli selle sisaldus võrreldes eelmiste aastatega 2000. aastal väiksem. Vilsandi sadevete niklisisaldus oli ligikaudu 1 µg/l, keskmine pliisisaldus oli ligikaudu 0,8–1,8 µg/l. Tsingi keskmine kontsentratsioon Vilsandi sadevetes oli 10–20 µg/l. Võrreldes Eesti keskmisega, oli Vilsandi sammalde raskmetallide sisaldus madal. Kuna Vilsandi on kaugel tööstuspiirkonnast ja linnadest, on ilmselt olnud oluline kaugkande mõju.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee