Asute siin: Avaleht Kompleksseire 2001 Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2001. a.



Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2001. a.

Kokkuvõte


Kompleksseire Saarejärvel

2001. aasta oli Saarejärvel kompleksseire programmi täitmise seitsmes aasta. Aasta oli erakordselt sademeterohke, nii mõõdeti avamaal 917 mm sademeid. Mõõtmisperioodi keskmine ulatus senini 591 mm. Hoolimata pooleteisekordsest sademetekogusest ei tõusnud SO4-S koormus, jäädes samaks, mis eelmisel aastal (4,5 kg/ha avamaal). Nii  avamaa-, võra- kui ka pinnavee sulfaatse väävli, kaltsiumi, magneesiumi ja naatriumisisaldused, samuti elektriline juhtivus näitasid vaatlusaastate madalamaid väärtusi. Vaid kaaliumisisaldus ja kaaliumikoormused võravetes olid suurenenud (tulemus ei kirjelda õhusaastet, vaid sademeterohkusest tingitud leostumist võrastikust). Männiku võraveed olid tugevalt happelised (pH < 5) märtsis, aprillis ja mais, pinnavees tõusid keemilist murenemist iseloomustavate ainete kontsentratsioonid (Ca, Mg ja aluselisus).

Männitüvede epifüütsete samblike katvused olid vähenenud võrreldes 1999. aasta inventuuriga. Samaaegselt näitasid männiku tüveveed erakordselt madalaid sulfaatse väävli sisaldusi (3,5 mg/l), aasta keskmine SO4-S kontsentratsioon vähenes võrreldes 1996. aastaga (30 mg/l) pea kümme korda. See mikrokeskkonna oluline muutus ei kajastu veel praegu epifüütsete samblike katvuses ja liigilises koosseisus.

Kompleksseire Vilsandil

2001. aasta Vilsandi kompleksseire tulemused näitavad, et Vilsandi avamaa sademeid võib lugeda nõrgalt happeliseks, aasta keskmine pH oli 5,0, pHmin oli 4,5 ja pHmax 5,6. Sadevee happesus on keskmiselt suurem aasta jahedamal perioodil. Aasta kaalutud keskmine väävlisisaldus sademetes on võrreldes 1994–1995. aastaga vähenenud ligi kaks korda. Sulfaatse väävli keskmine kontsentratsioon oli 2001. aasta vaatlusperioodi kümne kuu jooksul 0,62 mg/l. Suurima sadenemiskoormusega ioon sademetes on kaltsium, mille sisaldus avamaa sademetes on ajavahemikul 1994–2001 oluliselt vähenenud Raskmetallide sadenemist on üsna raske hinnata, kuna tihti on nende sisaldus allpool määramispiiri. Teiste raskmetallidega võrreldes on tunduvalt suurem tsingi ja vase sadenemine, mida kinnitavad ka sammaldes akumuleerunud raskmetallide uuringud. Üldiselt vastab saasteainete sadenemine Vilsandil foonijaama staatusele: kõik sadenevad kogused on võrreldes Põhja-Eesti sademete seirejaamadega oluliselt madalamad.

Võravee iseloomu kujundavad peamiselt merelise päritoluga lisandioonid: Ca, Na, K, Cl. Domineerivad anioonid võravees olid sulfaat ja kloriid. Sulfaatväävli keskmine kontsentratsioon võravees (1,6 mg/l) ületas kontsentratsiooni sademetes (0,6 mg/l) 2,5-kordselt, sadenemiskoormuse 1,5-kordselt (vastavalt 7,20 ja 2,3 kg/ha).

Peamiste katioonide kontsentratsioonid võravees olid naatrium (3,6 mg/l), kaalium (3,9 mg/l), kaltsium (1,2 mg/l) ja magneesium (0,9 mg/l). Võrreldes avamaa sademetega oli võravees kõrgem ka raskmetallide sisaldus.

Tüvevee keskmine toiteelementide (nitraat- ja ammooniumlämmastiku ning fosfori) sisaldus on madalam kui sade - ja võravetes, ülejäänud elementide kontsentratsioon aga mitmeid kordi kõrgem, eriti võrreldes avamaa sademetega.

Okaste osakaal varisest on Vilsandil aastate lõikes püsinud ligikaudu 55%–60%. Ülejäänud osas moodustavad valdavalt varisenud isasõisikud, samuti korbatükid, oksad ja käbid.

Taimkatte muutustest väärib märkimist kôrreliste (v.a vônk-kastevars, Deschampsia flexuosa) katvuse üldine vähenemine rohurindes ning viheriku (Scleropodium purum) katvuse suurenemine ja palusambla (Pleurozium schreberi) katvuse vähenemine samblarindes.

Alates 1994. aastas, kui Vilsandil on kompleksseiret läbi viidud, on vähenenud mitmete elementide kontsentratsioonid avamaa sademetes, võra ja tüvevetes. Üldiselt on saasteainete sadenemine Vilsandil madal ja vastab foonijaama staatusele. Õhu kaudu lisanduvad ja mullavee kaudu väljaleostuvad toite- ja saasteainete kogused näitavad väljakujunenud ja pika aja jooksul tasakaalustunud aineringega ökosüsteemi.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee