Asute siin: Avaleht Kompleksseire 2004 Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2004. a.



Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2004. a.

Kokkuvõte

Kompleksseire Saarejärvel

2004. aastal jätkati Saarejärve valgalal kompleksseiret kümnendat aastat. Aasta oli Saarejärvel sademeterohke, avamaal mõõdeti aasta jooksul 862 mm sademeid, mis on keskmisest (634 mm ) 228 mm enam ja jääb kümneaastase seireperioodi lõikes 2001. aasta (917 mm) järel sademetekoguse osas teisele kohale.

Sulfaatse väävli koormus avamaal on viimasel kolmel aastat püsinud ca 3,2 kg/ha piires, kuid sademed on muutunud happelisemaks (2004. aastal oli sademete pH = 5,35). Sademete happesuse tõus aruandeaastal on mõningal määral tingitud ka keskkonna üldisest niiskusest sademeterohkuse tõttu, mis põhjustab neutraliseeriva loodusliku maismaatolmu vähenemist.

Aruandeaasta kaalutud keskmised kontsentratsioonid võravete Ca ja SO4-S osas osutusid 10-aastase seireperioodi kõige madalamateks. Sellest võib järeldada, et õhukeskkonna puhastumine jätkus ka 2004. aastal. Viimasel kahel aastal jõudis võravetega maapinnale nii kuusikus kui männikus ca 4 kg väävlit hektarile, mis on seire algusaastatega võrreldes männikus umbes 2 korda vähem ja kuusikus umbes 4 korda vähem.

Mullavett iseloomustas happesuse tõus. Viimasel kolmel aastal on alanenud aasta keskmised pH-d nii 10 kui ka 40 cm sügavuses mullavees: männikus 10 cm sügavusel 4,29-lt 4,07-le; 40 cm sügavusel 4,7-lt 4,4-le; kuusikus 10 cm sügavusel 3,94-lt 3,79-le ja kuusikus 40 cm sügavusel 4,4-lt 4,23-le. Vastavalt happesuse tõusule suurenes ioonse alumiiniumi vabanemine mullavette. Liikuva alumiiniumi erakordselt kõrged sisaldused (üle 1 mg/l) iseloomustasid männiku mullavett eelkõige 40 cm sügavusel, aga ka 10 cm sügavusel.

Kuni 2004. aastani ei ole seire näidanud sulfaatse väävli sisalduse olulist vähenemist pinnavees (hoolimata sademete kaudu sadestuva väävli vähenemisest valgalale), kuid sademeterikas 2004. aasta alandas pinnavee väävlisisaldust märkimisväärselt. Pinnavees registreeriti seireperioodi madalaimad SO4-S sisaldused. Väävli kogukanne valgalalt järve ületas deponeerunud väävlit 1 kg/ha, iseloomustades valgala maastiku väävlist puhastumist.

Märg vegetatsiooniperiood mõjus soodsalt kuusiku ja männiku võrade seisundile – võrade hõrenemisenäitajad paranesid võrreldes 2003. aastaga

Kompleksseire Vilsandil

Kompleksseire tulemused Vilsandil näitavad, et 2004. aasta erines eelnenutest keskmisest suurema sademete hulga poolest (635 mm), mille tõttu oli veidi kõrgem väävli depositsioon, kuid sademete väävlisisaldus jäi 2000. aasta tasemele, s.t oli vaatlusperioodi keskmisega võrreldes madalam. 2004. aastal jätkus ka sademete keskmise nitraadisisalduse vähenemine, katioonide ja kloriidid kontsentratsioonid jäid ligikaudu 2003. aasta tasemele.

Seire tulemused näitavad, et sademete keemiline koostis muutub võraga kokku puutudes oluliselt, seda ka otsestest saasteallikatest kaugel asuval Vilsandil. Võravee iseloomu kujundavatest lisandioonidest moodustab olulise osa merelise päritoluga fraktsioon: keskmiselt 25% võrade alla sadenevast väävlist, kuni 60% magneesiumist ja ligi 20% kaltsiumist. Võravee koostise kujunemisel on oluline roll nii kuivdepositsioonil kui ka elementide leostumisel okastest.

Peamiste toiteelementide kontsentratsioon männikut läbivates sadevetes suurenes järjestuses sademed → võravesi

Asetleidnud saasteainete kontsentratisoonide vähenemine ei ole kaasa toonud tüveepifüütide katvuse suurenemist. Vaatlusaastate jooksul on samblike katvuse muutusi tõlgendatud erinevalt. Suhteliselt väike kõikumine kuni 1999. aastani mahub meetodi vea piiridesse, kuid 2003. aasta mõõtmistulemuste lisandumine viitab hallsambliku katvuse vähenemise tendentsile. Üldkatvuse vähenemist pole mõjutanud ka kooriksamblike katvuse suurenemine. Samblike katvuse paremaks jälgimiseks tehti 2004. aastal senistele proovipuudele uued püsiruudud. Neid ruute on võimalik pildistada ja töödelda arvutis, mis välistab vaatluste ajal talluste kahjustamise mõõdulindiga.

Saasteainete sadenemine Vilsandil on jätkuvalt madal, kuigi varasematel aastatel jälgitav saasteainete vähenemistrend mitme elemendi osas kinnitust ei leidnud. Võrreldes Põhja- ja Baltmaadega oli Eesti 2000. aastal suurima väävliemissiooniga riik. NOx emissioonid püsivad samuti kõrgel, seega oleks soovitatav seire jätkamine nendes tingimustes. Nagu näitavad naabermaade uuringud on saasteinete kaugülekande osa kohaliku saastetaseme kujunemisel vähenenud.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee