Asute siin: Avaleht 2005. aasta aruandlus Kompleksseire 2005 Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2005. a.



Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2005. a.

Kokkuvõte

Kompleksseire Saarejärvel

Sulfaatse väävli ning ammoniaaklämmastiku koormus avamaal olid 2005. aastal seireperioodi madalaimad. Kaltsiumi sadestunud koormus oli samuti suhteliselt madal, samal ajal mõõdeti avamaal seireperioodi kõrgeim kaaliumi väljasadenemine koormus 6,9 kg/ha. Avamaa sademete aasta keskmine pH oli aruandeaastal küll kõrgem kui eelmisel aastal, kuid happesus jäi ikkagi seireperioodi (1995–2005) madalate pH-de ritta ja kogu seireperioodi lõikes näitas avamaa sademete aasta keskmine pH statistiliselt usaldusväärset alanemistrendi (p < 0,05). Happesuse tõusu trendist hoolimata jäid ka 2005. aasta pH väärtused nn looduslikele sadevetele iseloomuliku normi piiresse, 5,1 ja 6,1 vahele. Tähelepanu väärib ka kaltsiumisisalduse oluline alanemine alates 2003. aastast. Ca sisalduse alanemine näitab ilmselt põlevkivi-elektrijaamade uute elektrifiltrite efektiivset tööd (paigaldati 2002).

Kui eelmisel, 2004. aastal registreeriti nii männiku kui ka kuusiku võravees seireperioodi kõige madalamad aastased keskmised sisaldused pea kõigi ioonide osas, siis aruandeaastal ilmnes kõigi ioonide aasta keskmise kontsentratsiooni tõus. Seireperioodi madalaim väävlikoormus avamaal võrreldes tõusnud koormustega võravees näitab väävli kuivsadenemise osatähtsuse tõusu aruandeaastal. Eriti kõrge oli väävli kuivdepositsiooni osatähtsus aprillis, ulatudes kuusikus 84% ja männikus 69%-ni kuu kogudepositsioonist. Anorgaanilised lämmastikühendid NO3-N ja NH4-N männiku ja kuusiku võravees näitasid aruandeaastal kõrgeid kontsentratsioone, eriti märtsis ja aprillis. Sellest tulenevalt deponeerus 2005. aastal männikusse sademetega 5,2 kg/ha anorgaanilist lämmastikku (NO3-N + NH4-N) ja kuusikusse 3,16 kg/ha, mis on seireperioodi (1995–2005) kõrgeimad koormused.

Sulfaatse väävli vähenemine keskkonnas peegeldus kõigi horisontide mullavee SO4-S sisalduste vähenemises, kontsentratsioonide alanemise trendid on statistiliselt usaldusväärsed. Aruandeaastal määrati männiku mullavees nii 10 cm kui ka 40 cm sügavusel seireperioodi madalaimad aastased kaalutud keskmised SO4-S sisaldused. Mullavee seire näitab, et kuusiku mullavees on katioonide sisaldused vähenenud mõlemal sügavusel ja männiku mullavees on toimunud katioonide vähenemine 40 cm sügavusel. Ühelt poolt võib see olla tingitud katioonide depositsiooni alanemisest, kuid ka 37 anioonide depositsiooni alanemises, sest mullavees valitseb ioonne tasakaal anioonide ja katioonide vahel. Männiku ja kuusiku mulla keemiline analüüs näitab, et õhusaastelise päritoluga väävli peamiseks akumuleerumise kohaks on mõlemas koosluses metsakõdu horisont, kus väävel esineb peamiselt orgaanilisel kujul. Võrreldes kuusikut ja männikut on iseloomulik, et kuusiku metsakõdu sisaldab ligi poole rohkem väävlit (vastavalt 1400 ja 740 mg/kg). Selline erinevus võib tuleneda ühelt poolt kuusiku võrastiku alla jõudva väävli suuremast kogusest, teiselt poolt tuleneb aga kindlasti kuusiku varise keskmiselt kõrgemast vanusest. Kuuse okaste vanus varisedes ulatub osaliselt 10 aastani, männikus varisevad okkad nelja- ja kolmeaastastena. Väävlisisaldus okastes aga suureneb okaste vananedes.

Valgala tasemel iseloomustab 2005. aastat nii sulfaatse väävli sissekande (depositsiooni) kui ka järve väljakande madalaimad koormused, vastavalt 3,7 ja 3,4 kg/ha. Pinnavee ioonide 11 aasta (1994–2005) kaalutud keskmiste sisalduste mitteparameetriline trendianalüüs Mann-Kendalli testiga näitab statistiliselt usaldusväärseid alanemistrende Cl ja SO4-S osas ja tõusutrende Ca ja SiO3 kontsentratsioonides. Kui kloriidi ja sulfaadi alanemine pinnavees seostub õhusaaste vähenemisega, siis Ca ja SiO3 tõus näitab looduslike porsumisprotsesside intensiivistumist sadevee ja mulla kokkupuutes, mis võivad olla tingitud kliima soojenemise nähtusest. Saarejärvel mõõdetud raskmetallide sisalduste võrdlus metsasammaldes aastatel 1995–2000 ja 2005 näitavab ilmset vähenemist põlevkivi elektrijaamade lendtuha ja tsemenditolmuga seotud raua (Fe), kroomi (Cr), nikli (Ni) ja vanaadiumi (V) sisaldustes. Plii (Pb) vähenemine on seostatav nii lendtuha vähenemise kui ka pliivaba bensiini laiema kasutamisega.

Kompleksseire Vilsandil

2005. aasta erines eelnenutest keskmisest oluliselt madalama sademete hulga poolest (568 mm), mille tõttu olid kõrged mitmete saaste ja toiteainete kontsentratsioonid sadevees ning depositsioon. Märgata oli sadevee ja tüvevee happesuse vähenemist ning võravee happesuse suurenemist 2005. aasta jooksul.

Seire tulemused näitavad, et sademete keemiline koostis muutub võraga kokku puutudes oluliselt, seda ka otsestest saasteallikatest kaugel asuval Vilsandil. Võravee iseloomu kujundavatest lisandioonidest moodustab olulise osa merelise päritoluga fraktsioon: keskmiselt 20% võrade alla sadenevast väävlist ja kuni 80% magneesiumist. Võravee koostise kujunemisel on oluline roll nii kuivdepositsioonil kui ka elementide leostumisel okastest. Leostunud katioonidest suurima osakaalu moodustas kaalium. Peamiste toiteelementide kontsentratsioon männikut läbivates sadevetes suurenes järjestuses sademed - võravesi - mullavesi (va lämmastik). Toiteelementide liikumisel koosluse sees on oluline osa varisega taasringlusesse minevatel kogustel.Võrreldes atmosfäärse depositsiooniga kooslusesse on varisega taasringlusesse mineva N, P, K, Ca ja Mg voog suurem. Aasta alguses esinenud tormide tõttu oli käesoleval seireaastal varise kogus väga suur, kuid varises sisalduvate okaste protsent jäi siiski vaid 50% piiresse.

Viimastel aastatel aset leidnud saasteainete kontsentratsioonide vähenemisega on märgata ka mitmete raskmetallide sisalduse vähenemist sammaldes. Samuti on raskmetallide sisaldused vähenenud avamaa sademetes.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee