Asute siin: Avaleht 2008. aasta aruandlus Kompleksseire 2008 Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2008. a.



Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2008. a.

Kokkuvõte

Saarejärve

Kokku analüüsiti 137 proovi (54 sadevee, 32 mullavee, 19 pinnavee ja 16 kuivmassi proovi). Talveoludest sõltuvalt osutus metsakõdu lämmastiku talvise mineraliseerumise määramine männikutes ja kuusikutes võimatuks ja seetõttu jätkus inkubatsioonikatse kuni lume sulamiseni ja katse ülesvõtmine jäi 2009. aastasse.

2008. aasta oli erakordselt sademeterohke. Aasta keskmine sademete hulk ületas nii senise seireperioodi (1995–2007), kui ka Eesti pikaajalise (1961–1990) sademete aastakeskmise hulga.

Saare järve I sissevool töötas kokku 337 päeva. Pikim kuivaperiood kestis 15 päeva juuli alguses. Aasta jooksul järve kantud pinnavee hulk ületas kõikide seniste seireaastate vastava näitaja. Keskmisi näitajaid ületasid ka männiku ja kuusiku võrade alla jõudvad sajuhulgad.

Keskmised ioonidesisaldused sadevees, nii avamaal kui võrade all, olid seireperioodi madalaimad. Sademete kõrge aastasumma tõttu ületasid ioonide aasta sadenenud koormused viimase 5–6 aasta vastavate näitajate keskmisi.

Kõige enam tõusis sademete rohkuse tõttu K depositsiooni. Mõnevõrra väiksem oli Mg ja Ca koormuste kasv. Põhjuseks võib olla nende ainete okastest väljaleostumise tõus rohkete sademete puhul.

Nii kuusikutes kui männikutes oli täheldatav nitraatse- ja ammooniumlämmastiku kogukoormuse tõus viimasel neljal aastal, olles männikutes jõudnud lähedale teoreetilisele piirile, mis võib põhjustada samblarinde asendumist rohurindega.

Jätkuvalt võis täheldada sulfaatse väävli nõrgveega väljaleostumise vähenemist. Ülikõrgeid Al konsentratsioonid mõõdeti 2008. aastal männikus.

Sarnaselt eelmise seireaastale, jätkus toiteelementide tõusutendents pinnavees. Sellest sõltuvalt võib 2008. aastat lugeda Saare järve eutrofeerumist soodustavaks aastaks. Eutofeerumise tendentsi suurenemist iseloomustas ka NO3-N aasta keskmise sisalduse tõusutrend. Jätkuvalt esines kuusikutes ja männikutes lämmastikuvaegus ja K defitsiit männikutes. Varise kogus näitab jätkuvat suurenemistrendi, mis näitab võrade seisundi halvenemist.

2008. aastal viidi läbi viieaastase sammuga teostatav alustaimestiku katvuse ja fertiilsuse hindamine püsiproovialadel, mida viimati hinnati 2003. aastal.

Vilsandi

Aasta oli sademeterohke ka Vilsandi seirealal. Kõige sademeterohkemaks kuuks oli august, mil sadas 21. päeval. Kõige sademetevaesem oli mai kuu. Enim sisaldasid lisandioone veebruari sademed. Avamaa sademetes on sulfaadi keskmine kontsentratsioon kogu seireperioodi (1995–2008) jooksul näidanud alanemistrendi.
Võravee proove koguti 19. Võravee pH oli veidi kõrgem avamaa keskmisest pHst. Sulfaatväävli (SO4-S sisaldused võravees näitavad alanemistrendi, samas kui ammooniumlämmastiku (NH4-N) sisaldused on tõusnud. Tüvevee SO4-S sisaldused ületasid avamaa sademete vastavat näitajat üheksa kordselt. Nii P kui K kontsentratsioonid on seireaastate jooksul suurenenud. Mullavee proovidest selgus, et vähenenud on vaid K kontsentratsioon.

2008. aastal olid okkad kogu seireperioodi tulemustega võrreldes suuremad. Okastes põhiliste toitainete defitsiiti (va Mg ja K) ei täheldatud. Okaste osakaal varises oli väiksem kui varasema seireperioodi. Elusokaste ja varise okaste saaste- ja toitainete aasta keskmisi sisaldusi analüüsides selgus, et suurenenud on varise okaste Nüld, K, Mg ja Süld kontsentratsioonid ning elusokaste K ja Süld sisaldused.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee