Asute siin: Avaleht 2009. aasta aruandlus Kompleksseire 2009 Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2009. a.



Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2009. a.

Kokkuvõte

Saarejärve

Aasta oli Saarejärvel suhteliselt sademeterikas. Saare järve I sissevool töötas kokku 297 päeva. 15 aastase seireperioodi madalaimad näitajad olid nii avamaa sademetes kui ka kuusikute ja männikute võravees ioonide aasta keskmised sisaldused. Suhteliselt suure sademete hulga tõttu jätkus K depositsiooni tõus. SO4-S madalad kontsentratsioonid männiku ja kuusiku tüvevees iseloomustavad SO2 saaste olulist vähenemist seireperioodil. Nitraatse- ja ammooniumlämmastiku kogukoormused seireaastal alanesid. Nii kuusikutes kui männikutes suurenes Al- sisaldus. Seireperioodi madalaimaks osutusid pinnaveega aasta jooksul valgalalt nii väljakantava kui ka sissekantava väävli kogused. Eutrofeerumist põhjustavate toiteelementide: NO3-N, Ntot ja Ptot keskmised kontsentratsioonid pinnavees jäid seireperioodi kõrgeimate sisaldustega võrreldes suhteliselt madalateks. Okaste keemiline analüüs näitas jätkuvat lämmastikuvaegust nii kuusikus kui ka männikus ja kaaliumi defitsiiti männiokastes. Raskemetallide Cd ja Pb sisaldused varise proovides, võrreldes 2006. aastaga, alanesid. Varise kogused olid sarnased seireperioodi keskmise näitajaga.

Vilsandi

2009. aastal mõõdeti Vilsandi ilmajaamas sademete aastasummaks 628,1 mm, mis on seirealal mõõdetud sademetehulgast (704,2 mm) oluliselt väiksem tulemus. Erinevus kahe jaama sajuhulkades oli tingitud tugevatest sügistormidest, mis mõjutas rohkem mererannas asuvat EMHI jaama sademete kogujat. Enim lisandioone sisaldasid aprillikuu sademed. Avamaa sademete sulfaadi keskmine kontsentratsioon, perioodi 1995–2009 vältel näitab alanemistrendi. Võravee proove koguti 23.

Võravee pH osutus veidi madalamaks avamaa sademete keskmisest happesusest. Vähenes sulfaatse väävli (SO4-S) sisaldus ning suurenes ammooniumlämmastiku (NH4-N) võravees. SO4-S sisalduseks tüvevees ületasid avamaa sademete vastava sisalduse 6 kordselt. Sarnaselt 2008. aastale jätkus P ja K sisalduse tõus tüvevees. Mullavees on vähenenud Cl, SO4-S, NO3-N kontsentratsioonid. Männi okastes täheldati vaid Mg ja K difitsiiti. Varise hulk oli pikaajalisest keskmisest hulgast mõnevõrra suurem. Suurenes okaste Püld, Süld, Na, K, Cd, Mn, Zn ja Cr sisaldused.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee