Asute siin: Avaleht Kompleksseire 2011 Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2011. a.



Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2011. a.

Kokkuvõte

Saarejärve

Saarejärvel oli seireaasta 2011 suhteliselt kuiv. Sademete vähesuse tõttu jäi Saare järve veetase kogu 2011. aasta jooksul keskmisest madalamaks. Õhusaastega seostatavad SO4-S ja NO3-N aasta kaalutud keskmised sisaldused avamaa sademetes, samuti nii männiku kui ka kuusiku võravee ioonide kaalutud keskmised sisaldused olid kogu 17-aastase seireperioodi ühed madalaimad. Vaid Cl kontsentratsioon võravees on võrreldav pikaajalise keskmise näitajaga. SO4-S madalad kontsentratsioonid männiku ja kuusiku tüvevees iseloomustavad SO2 saaste olulist vähenemist seireperioodil. Alanesid ka nitraatse- ja ammooniumlämmastiku kogukoormused. Sulfaaste väävli väljakanne Saarejärve valgalalt ületas väävli sissekande, seega jätkus valgala maastiku puhastumine deponeerunud väävlikogusest. Nii männiku kui kuusiku mullavees on tõusnud üldalumiiniumi keskmine sisaldus.

Seireaastal esines männil kolmeaastaseid okkaid. Toiteelementidest esines kaaliumi defitsiit nii kuuskede kui mändide okastes. Varise koguhulgad olid keskmisest suuremad. Varise kogumassi suurenemine on põhjustatud ühelt poolt väga lumisest talvest, mis murdis puid ja ka oksi, tuulistest ilmadest suvel, aga peamiselt vana metsa kahjustumisest nii juuremädanike kui ka kooreüraskite ründe tõttu.

Vilsandi

Keskmisest suurema sajuhulga tõttu oli võimalik koguda tavapärasest rohkem proove: 10 kuud mulla nõrgvee proove, 8 kuud tüvevee proove ning 12 kuud võravee proove. Lisandioonide üldhulk võrreldes eelnenud aastaga vähenes. Kuigi väävlisaaste 2011. aastal vähenes, ei ole sademete happesus usaldusväärselt vähenenud. Sulfaadi- ja nitraadisisaldus avamaa sademetes on vähenenud. Märgata on kloriidiooni kontsentratsiooni suurenemist. Katioonidest oli Vilsandi seirejaama avamaa sademetes suurim Na+ osakaal, mille depositsioon võrreldes 2010. aastaga suurenes. Eelnenud aastaga vähenes avamaa sademetes Ca osakaal.

Tüvevee kogused olid väiksemad kui 2010. aastal. Tüvevee aasta keskmine väävlisisaldus on seireperioodi jooksul statistiliselt usaldusväärselt vähenenud. Üldfosfori aasta keskmised kontsentratsioonid on seireperioodi jooksul statistiliselt usaldusväärselt suurenenud. Katioonide kontsentratsioonid tüvevees olid 2011. aastal keskmiselt kaks korda suuremad võravee sisaldustest ning 4 (Ca2+) kuni 62 (K+) korda suuremad avamaa sademete vastavatest sisaldustest.

Mullaveeproovide analüüs näitab, et anioonide (Cl, SO4-S, NO3-N) aasta keskmised kontsentratsioonid nii 17 cm sügavuselt kui 35 cm sügavuselt kogutud proovides võrreldes 2010. aasta tulemustega suurenenesid. Mullavee aasta keskmine happesus oli kõrgem mulla pindmises kihis.

Vilsandi mändide elusokaste keskmine kaal suurenes võrreldes eelmise seireaasta tulemusega. Põhiliste toiteelementide defitsiiti okastes ei täheldatud, kuid toiteelementide sisaldus oli siiski optimumi alumise piiri lähedal ega ole päris hästi tasakaalus. Varise hulk oli pikaajalisest keskmisest hulgast veidi väiksem. Statistiliselt usaldusväärselt on tõusnud varise okaste üldlämmastiku, magneesiumi, kaaliumi ja üldväävli kontsentratsioonid. Elusokastes on tõusnud kaaliumi, üldlämmastiku, magneesiumi ja üldväävli sisaldused.

Raskmetallide sisaldused olid võravees kõrgemad kui avamaal. Enamike raskmetallide sisaldused jäid määramispiirist madalamaks.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee