Asute siin: Avaleht 2002. aasta aruandlus Kiirgusseire 2002 Ioniseeriva kiirguse seire 2002. a.



Ioniseeriva kiirguse seire 2002. a.

Kokkuvõte

Keskkonna kiirgusseire programmi raames jälgiti 2002. aastal summaarse gammakiirguse doosikiirust, õhukandeliste osakeste ja aerosoolide radioaktiivsust ning kunstlike radioaktiivsete isotoopide sisaldust pinna- ja joogivees, piimas, päevases toiduratsioonis ja merekeskkonna proovides Soome lahe piires.

Gammakiirguse doosikiirust jälgiti võimaliku radioaktiivse saastumise kiireks avastamiseks ööpäevaringselt automaatjaamade abil 10 vaatlusjaamas. Doosikiiruse väärtused olid kõrgemad Kirde-Eestis (aasta keskmine üle vaatlusvõrgu oli 84 nSv/h ning Narva-Jõesuus ja Kundas 99 nSv/h), mis on tingitud sealse ala geoloogilisest ehitusest. Gammakiirguse kõrgendatud väärtused üksikutel päevadel teistes jaamades olid põhjustatud sademete poolt atmosfäärist välja pestud looduslikest radioisotoopidest (gammakiirgus pärineb valdavalt looduslikest radioisotoopidest). Kunstlike radioisotoopide tekitatud doosikomponent jäi arvutusvigade piirimaile ja moodustas vähem kui 10% summaarsest doosikiirusest. Varase hoiatamise süsteemis ette antud alarmi taset (300 nSv/h) ületavaid väärtusi ei fikseeritud üheski jaamas.

Õhukandeliste osakeste radioaktiivsust mõõdeti Narva-Jõesuus, Harkus ning Tõraveres. Üldistatult võib Narva-Jõesuu filtrite põhjal järeldada, et selle piirkonna õhus oli 137Cs eriaktiivsus 2002. aasta keskmisena 5,5 10-6 Bq/m3. See väärtus on natuke suurem viimaste aastate tasemest ja on ilmselt põhjustatud 2002. aasta suvel toimunud ulatuslikest metsapõlengutest. 137Cs sisaldus Harku piirkonna õhus oli 2,4 10-6 Bq/m3, mis on samal tasemel eelmiste aastate tulemustega. Atmosfääri kiirgusseire tulemused kinnitavad, et Eesti ümbritsevates tuumaelektrijaamades ei ole toimunud olulist radioisotoopide pihkumist. Väga väike 137Cs sisaldus õhus on tingitud peamiselt atmosfääri globaalsest saastumisest, kuid Kirde-Eestis kevad-suvisel ajal teatud määral ka Tšernobõli katastroofist pärinevast maapinnale sadestunud radioaktiivsest saastest.

Pinnavete seireks valiti Narva ja Pärnu jõgi kui suurima vooluhulgaga Läänemerre suubuvad jõed. Keskmine 137Cs sisaldus jõgede vees oli 2,5 Bq/m3, mis on suurusjärk madalam Läänemere vee pindmise kihi keskmisest tasemest.

137Cs eriaktiivsus oli joogivee kõigis uuritud proovides allpool määramistundlikkuse taset, mis on umbes tuhat korda väiksem EL Joogiveedirektiiviga määratletud jälgimistasemest.

Eestis toodetud piimas on praegusel ajal kunstlike radioisotoopide aktiivsuskontsentratsioon väga madal ning need tekitavad inimestes ainult tühise oodatava kiirgusdoosi, mille maksimumväärtus väikelapsel võib ulatuda 0,004 mSv aastas. Analoogiline on olukord ka inimese keskmise päevase toiduratsiooniga, millise tarbimisel aasta vältel saadakse oodatav kiirgusdoos alla 0,001 mSv.

Merekeskkonna seires jälgiti kunstlike radioisotoopide aktiivsuskontsentratsiooni HELCOM-i mereseire programmi raames Eestile määratud statsionaarsetes jaamades. 2002. aasta andmete järgi on pindmises merevees 137Cs aktiivsuskontsentratsiooni lääne-idasuunaline erinevus võrreldes eelmiste aastatega vähenenud. Vastavad 137Cs väärtused on vahemikus 41 Bq/m3 (lahe lääneosas) kuni 34 Bq/m3 (Narva lahes). 137Cs aktiivsuskontsentratsioon kalades ja põisadrus on viimase viie aasta jooksul aeglaselt vähenenud, langedes 2002. aastal tasemetele vastavalt 9,5 Bq/kg ning 22 Bq/kg (põisadru puhul kuivkaalu kohta). Soome lahest püütud räime tarbimisel kogu 2002. aasta jooksul ei ületaks saadav oodatav kiirgusdoos 0,022 mSv.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee