Asute siin: Avaleht Kiirgusseire 2003 Ioniseeriva kiirguse seire 2003. a.



Ioniseeriva kiirguse seire 2003. a.

Kokkuvõte

Keskkonna kiirgusseire programmi raames jälgiti 2003. aastal summaarse gammakiirguse doosikiirust, õhukandeliste osakeste ja aerosoolide radioaktiivsust ning kunstlike radioaktiivsete isotoopide sisaldust pinna- ja joogivees, piimas, päevases toiduratsioonis ja merekeskkonna proovides Soome lahe piires.

Gammakiirgus doosikiiruse aasta keskmine üle vaatlusvõrgu oli 83 nSv/h, mis on lähedane viimaste aastate keskmisele. Gammakiirguse kõrgendatud väärtused üksikutel päevadel on põhjustatud sademete poolt atmosfäärist välja pestud looduslikest radioisotoopidest. Gammakiirgus pärineb valdavalt looduslikest radioisotoopidest. Kunstlike radioisotoopide tekitatud doosikomponent jäi arvutusvigade piirimaile ja moodustas vähem kui 10% summaarsest doosikiirusest. Varase hoiatamise süsteemis ette antud alarmi taset (300 nSv/h) ületavaid väärtusi ei fikseeritud üheski jaamas.

Õhukandeliste osakeste radioaktiivsust mõõdeti Narva-Jõesuus, Harkus ning Tõraveres. Üldistatult võib Narva-Jõesuu ja Harku filtrite analüüsi lõplike väärtuste põhjal järeldada, et nende piirkondade õhus oli 137Cs aktiivsuskontsentratsioon 2003. aasta keskmisena vastavalt 4,6 x 10-6 ja 1,8 x 10-6 Bq/m3. Sellise õhu sissehingamisel on 137Cs poolt saadav oodatav kiirgusdoos marginaalse suurusega, jäädes alla taset 1 nSv aastas.

Atmosfääri kiirgusseire tulemused kinnitavad, et Eestit ümbritsevates tuumaelektrijaamades pole toimunud olulist radioisotoopide pihkumist. Väga väikene 137Cs sisaldus õhus on tingitud peamiselt atmosfääri globaalsest saastumisest, kuid Kirde-Eestis kevad-suvisel ajal teatud määral ka Tšernobõli katastroofist pärinevast maapinnale sadestunud radioaktiivsest saastest.

Pinnavete seireks valiti Narva ja Pärnu jõgi kui suurima vooluhulgaga Balti merre suubuvad jõed. 137Cs sisaldus jõgede vees oli olenevalt proovist 4-6 Bq/m3, mis on väiksem kasutatud meetodi määramistundlikkuse tasemest ning on üldiselt suurusjärk madalam Soome lahe pinnavee keskmisest.

137Cs eriaktiivsus oli joogivee kõigis uuritud proovides allpool määramistundlikkuse taset, mis on umbes tuhat korda väiksem EL Joogiveedirektiiviga määratletud jälgimistasemest.

Eestis toodetud piimas on praegusel ajal kunstlike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon väga madal ning need tekitavad inimestes ainult tühise oodatava kiirgusdoosi, mille maksimumväärtus väikelapsel võib ulatuda 0,004 mSv aastas. Analoogiline on olukord ka inimese keskmise päevase toiduratsiooniga, millise tarbimisel aasta vältel saadakse oodatav kiirgusdoos alla 0,001 mSv.

Merekeskkonna seires jälgiti kunstlike radioisotoopide aktiivsuskontsentratsiooni HELCOM-i mereseire programmi raames Eestile määratud viies statsionaarses jaamas. 2003. aasta andmete järgi on pindmises merevees 137Cs aktiivsuskontsentratsioon muutunud vähe, kuid pikemas perspektiivis võib täheldada mõõdukat langustendentsi. 137Cs aktiivsuskontsentratsioon kalades ja põisadrus on viimase kuue aasta jooksul aeglaselt vähenenud, vastavalt 12 Bq/kg kuni 7 Bq/kg ning 26 Bq/kg kuni 15 Bq/kg. Soome lahest püütud räime tarbimisel kogu 2003 aasta jooksul ei ületaks saadav oodatav kiirgusdoos 0,017 mSv.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee