Asute siin: Avaleht 2005. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 2005 Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid 2005. a.



Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid 2005. a.

Kokkuvõte

2005. aastal teostati võldase ja vingerja seiret.

Võldase seireveekogude hulgas on viis jõge: Selja, Pärnu, Kasari, Piusa ja Peetri jõgi, Karujärv. Jõelõiku, kus seirekoht asus, kirjeldati järgmiste näitajate alusel: jõe minimaalne, maksimaalne ja domineeriv laius, sügavus ja voolukiirus, jõe vooluhulk ja veetase (võrrelduna tavalise madalvee perioodi aegsega), jõe kallaste iseloom. Vee füüsikalis-keemilistest kvaliteedinäitajatest määrati veetemperatuur, vee hapnikusisaldus (mg/l) ja küllastumus lahustunud hapnikuga (%). Visuaalselt hinnati vee selgust-hägusust, värvust ja lõhna olemasolu. Laboratoorselt määrati vee biokeemiline hapnikutarve (BHT5). Võldase esinemine ja arvukus määrati seirepüükidel. Selja jões oli võldase asurkonna seisund, tänu suurele reostuskoormusele, kriitiline. Eutrfeerumise tagajärjel hinnati seire tulemusel kriitiliseks ka Karujärve asurkonna seisund. Teistel seirelõikudel võis võldase asurkonna seisundit üldiselt heaks hinnata.

Vingerja peamised levikualad Eestis on seotud Narva jõe, Peipsi järve, Emajõe ja Võrtsjärve ning nendega ühenduses olevate veekogudega. Mõõdeti seirekoha pindala ja kaldajoone pikkus, veesügavus, vooluvetes voolukiirus, kirjeldati põhja ja taimestikuga kaetust. Vee füüsikalis-keemilistest kvaliteedinäitajatest määrati veetemperatuur, vee hapnikusisaldus (mg/l) ja küllastumus lahustunud hapnikuga (%). Negatiivseteks teguriteks vingerja asurkondadele võib pidada röövkalu, veetaseme reguleerimist ning maaparandustöid. Tõhela järve puhul ka hapnikuvaegus ning madalate järveosade läbijäätumine.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee