Asute siin: Avaleht 2010. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 2010 Põllumajandusmaastikud 2010. a.



Põllumajandusmaastikud 2010. a.

Kokkuvõte

2010. aastal teostati välitööd põllumajandusmaastiku neljal seirealal. Kõlvikuline struktuur ja kompensatsioonielemendid kirjeldati järgmistel aladel: Ereda (Ida-Virumaa), Kabala (Järvamaa), Rannu (Tartumaa), Vastseliina (Võrumaa). Kimalaste liigiline koosseis ja arvukus kirjeldati nende seirealade juures neljal transektil.

Testalade struktuuris on ajavahemikus 2005–2010 toimunud suuremaid ja väiksemaid muutusi. Osaliselt on põhjuseks ka muutunud kaardistamise metoodika. Kui aastal 2005 kasutati välitöödel ning hilisemal digitaliseerimisel aluskaardina mustvalget rasterkujul Eesti Põhikaarti (selle puudumisel kasutati katastrikaarti), siis aastal 2010 kasutati aluskaardina kõige uuemaid kättesaadavaid Maa-ameti ortofotosid. 2010. aastal suurenes testalade summaarne kõlvikuline pindala. Suurenemise põhjustas täpsemate kaardistusvõimaluste kasutamine, mille tulemusel lisandusid mõned uued kõlviku klassid: elektriliinide koridorid metsas, pinnalised kivihunnikud/vallid, suuremad elektripostide põhjustatud saared põllumajandusmaastikul, puhveralad kraavide puhul (hõlmab endas ka kraavi) ning ribaelemendid. Lisaks kaardistati ka õuealad.

Ereda seirealal suurenes 2005. aasta kaardistusandmetega võrreldes rohumaade osakaal (heinamaa, karjamaa, liblikõieline) ja vähenes põllukultuuride pindala. Kõige suurem vähenemine toimus rapsi kasvatamise pinna osas (ristõieline). Kabala seirealal püsis rohumaade ja söötis alade osakaal samas suurusjärgus kui 2005. aastal. Pea kolmandiku võrra vähenes teraviljade osakaal. Asendavate kultuuridena lisandusid suurel pinnal hernes ja raps, kultuurid mida 2005 seirealal ei kasvatatud. Rannu seirealal söötis alade osakaal  ei muutunud, 60 hektari võrra vähenes rohumaade pindala. Veidi vähenes teraviljade pindala ning suurenenud ristõielise pindala. Vastseliina seirealal on valdavaks maakasutuseks Lõuna-Eestile omaselt rohumaad. Söötis alade pindala on kahanenud peamiselt pikaajaliste söötis alade võsastumise ja kinni kasvamise tõttu ning need alad on nüüd käsitletavad metsa ja põõsastikuna.

Keskmine kimalaste arvukus erines erinevate seirealade piires suuresti. Kimalaste arvukuse mõjutajateks olid ilmastik (suured üleujutused, jahe kevad) ja kasvatatavad kultuurid.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee