Asute siin: Avaleht Aruanded 2009. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 2009 Ohustatud soontaime- ja samblaliigid 2009. a.



Ohustatud soontaime- ja samblaliigid 2009. a.

Kokkuvõte

Ruuduseire metoodika alusel seirati kolme õistaimeliiki. Kaks liiki neist I kaitsekategoorias, üks II kategoorias. Kõigis seirekohtades toimus vastavalt metoodikale korduvseire.

Seisundiseire meetodil seirati 65 erinevat liiki 194 seirejaamas. I kaitsekategooria liikidest seirati 16 liiki 28 seirejaamas. II kaitsekategooria liikidest oli seire all 47 liiki 164 seirejaamas. III kaitsekategooria liike seirati 2. Loodusdirektiivi liikidest seirati 6 liiki 44 seirejaamas. Kõik seirekohad olid planeeritud kordusseirena.

  1. Enamiku I kategooria liikide seisundit võis pidada heaks. Mägi-kadakkaera seisundit võis varasemate aastatega võrreldes pidada stabiilseks. Halvenenud oli kollase käokinga, sudeedi põisjala, mägi-piimputke, hariliku kobarpea ja villtulika seisund. Villtulikat õnnestus leida vaid mõni taim. Lääne- ja Ruthe sõrmkäpa, mägi-lippherne seisundit võis pidada rahuldavaks. Peamised negatiivsed mõjud liikidele on kasvukohtade võsastumine, kinnikasvamine ja inimtegevus.
  2. Natura 2000 liikidest oli vaatluse all 5 liiki. Kollase kiviriku, püst linaheiniku ja soohiilaku seisundit võis pidada heaks. Kauni kuldkinga seisund oli neljal seirealal halvenenud. Halvenenud oli ka palu-karukella seisund kahel seirealal. Negatiivseteks teguriteks puhkekoha lähedus liigi leiukohale (palu karukell Verijärvel), lageraie põlvamaa seirealal palu-karukell. Teised tegurid- võsastumine ja metsastumine.
  3. Sõnajalgtaimedest oli pruun raunjalg hävinenud kahelt seirealalt. Ühel seirealal hinnati liigi seisungdit heaks. Laienenud olid koldjalg selanginelli populatsioonid
  4. Käpalistest võis stabiilseks hinnata valge-tolmpea, täpilise sõrmkäpa. Heaks sai pidada järgmiste liikide seisundit: Russowi sõrmkäpp, sookäpp, väike käopõll, soovalk. Seirealadelt ei õnnestunud leida kõdu-kollajuure ja tõmmu käpa taimi. Kahaneva populatsiooniga liikideks olid kärbesõis ja valge tolmpea.
  5. Kõrrelistest hinnati alpi-nurmika populatsiooni seisundit heaks. Siberi koldkaera seisund oli stabiilne.
  6. Avastati üks uus rohe-raunjala leiukoht.
  7. Põhjalikumalt seirati austria roidputke seisundit. Vaatluse all olid liigi teadaolevad leiukohad. Leiukohtade üldine seisund oli stabiilne.
  8. 2009. aasta sammalde seire lähteülesandeks oli teostada seiret viiele samblaliigile kokku üheksas seirepunktis, neist ühes punktis oli planeeritud alustada esmaseirega, ülejäänutes toimus korduvseire. Ei leitud 2007. aastal Eestis esmakordselt registreeritud Orthotrichum rogeri't Lahemaa rahvuspargi territooriumi ning esmaseiret ei õnnestunud alustada. Ka korduskülastusel ei leitud Dichelyma falcatum't varasemast seirekohast Loodi LP ning seiret ei olnud võimalik teostada. Kuna sellelt alalt leiti teisigi kaitsealuseid samblaliike on kasvukoha säilitamine oluline ning võtta seire alla ka teisi liike samal alal. Antitrichia curtipendula ja Buxbaumia viridis'e planeeritud korduvseire teostati kummalgi kolmes seirekohas ning Fissidens arnoldii'le ühes seirekohas. Seirealused liigid on kõik elujõulised.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee