Asute siin: Avaleht 2005. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 2005 Nahkhiired 2005. a.



Nahkhiired 2005. a.

Kokkuvõte

2005. aasta oli Riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammi "Nahkhiired" kaheteistkümnes tööaasta ning kolmanda seire-viisaastaku esimene tööaasta.

Aastal 2005 olid nahkhiirte riiklikus seires järgmised töölõigud:

  1. nahkhiirte kesktalvine loendus talvituspaikades (veebruarist märtsi keskpaigani);
  2. nahkhiirte detektor-loendus poegimisperioodil suvistes lennupaikades (20. juunist 10. juulini);
  3. nahkhiirte rändeaegne loendus rannikuliinides (20. augustist 10. septembrini);
  4. nahkhiirte regulaarsed loendused kahes statsionaaris (mai algusest oktoobri lõpuni).


Viimased kaks töölõiku lisandusid riiklikusse seiresse 2005. aastal.

Kahes esimeses töölõigus toimus nahkhiirte loendamine 10 seirejaamas – 2 talvises ja 8 suvises. Kahes uues töölõigus toimus töö uudse metoodika järgi, mille aluseks on varasemad nahkhiirte detektor-uuringud meil ja mujal ning kus rakendati 15 min ja 60 min detektor-punktloendust avatud lennupaikades rannikul ja jõgede kallastel.

2005. aastal registreeriti seirejaamades kokku üheksa liiki nahkhiiri, mis moodustab 82% Eestis teada olevatest nahkhiireliikidest: tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (M. daubentonii), brandti lendlase/ habelendlase kompleks (M. brandtii/mystacinus), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiir (P. pipistrellus), hõbe-nahkhiir (V. murinus), põhja-nahkhiir (Eptsicus nilssonii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula).

Talvituspaikades olid arvukamateks liikideks tiigilendlane, veelendlane ja põhja-nahkhiir.

Kaheksa suvise seirejaama andmeil olid suvistes elupaikades arvukamateks liikideks põhja-nahkhiir ja pargi-nahkhiir. Neile järgnes veelendlane.

Viiel rannikul sügisrände kõrgperioodil teostatud detektor-uuring näitas, et nahkhiirte liikuvus oli kõrgeim Peipsi rannikul ja madalaim põhjarannikul. Liikidest oli rannikupunktides arvukaim põhja-nahkhiir, talle järgnesid veelendlane, pargi-nahkhiir ja tiigilendlane.

Kahes statsionaaris (Tabasalus ja Ihastes) regulaarselt toimunud detektor-loendused võimaldasid esmakordselt saada teavet nahkhiirte lennuaktiivsuse kohta kogu soojaperioodi vältel. Samuti ilmnes statsionaarides rändliikide liikumise sesoonsus.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee