Asute siin: Avaleht 1998. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 1998 Madalsoode ja rabade linnustiku seire 1998. a.



Madalsoode ja rabade linnustiku seire 1998. a.

Kokkuvõte

Madalsoode ja rabade linnustiku seire toimus 1998. aastal 12 seirealal: Nigula rabas, Männkjärve rabas, Lihula rabas, Kiive soos, Urita rabas, Võlla rabas, Tõhela rabas, Tolkuse rabas, Tolkuse siirdesoos, Maasika rabas, Meelva rabas ja Riisa rabas.

Nigula rabas oli 1998. aastal pesitsevate liikide arv (37) rekordiliselt kõrge. Samuti oli üldasustustihedus vaatlusrea (1987–1998) üks kõrgemaid. Kurvitsatest on viimastel aastatel selge tõusutendents rüüdal, kiivitajal ja punajalg-tildril. 1998. aastal oli kõrge sookiuru, linavästriku ja hallõgija arvukus. Püsis ka sookurgede viimasele aastatele omane kõrge arvukus. Madal oli arvukus kaugränduritel nagu kadakatäks, salu-lehelind ja punaselg-õgija.

Männikjärve rabas oli 1998. aastal üldarvukus ja summaarne asustustihedus vaatlusrea (1987–1998) üks madalaimad. Liikide arv oli 1998. aastal vaatlusrea üks kõrgemaid. Üksikutest liikidest oli 1998. aastal rekordiliselt vähearvukas metskiur. Madalseisus olid salu-lehelind, kadakatäks ja hänilane. Keskmisest rohkem oli 1998. aastal partlasi ja kurvitsalisi.

Lihula rabas osutusid dominantideks avamaastiku värvulised sookiur ja põldlõoke. Kurvitsate üldasustustihedus osutus seni uuritud Eesti rabade suurimaks. Lihula rabas oli 1998. aastal kõrge mustsaba-vigle, tutka, kiivitaja, punajalg-tildri ja balti risla arvukus.

Kiive soos tuvastati 1998. aastal kokku 24 erinevat linnuliiki. Asustustihedus oli 47 p/100 ha.

Urita rabas oli dominantliigiks metskiur, kurvitsatest mudatilder. Kokku kohati 30 erinevat linnuliiki. Asustustihedus oli 43,1 p/100 ha.

Võlla rabas fikseeriti tüüpiline Lääne-Eesti lagerabale omane linnustik. Dominandiks oli sookiur. Võlla raba on oluline rüüdi, mudatildri, kiivitaja, punajalg-tildri, mustsaba-vigle, balti risla, sookure, soo-loorkulli sigimisala. Alal pesitsevad ka rabapüü ja kaljukotkas ning laululuik.

Tõhelga rabas on linnustik sarnane Võlla raba linnustikuga. Kokku fikseeriti 22 linnuliiki. Lindude asustustihedus oli 29 p/100 ha.

Tolkuse ja Maasika raba ning Tolkuse siirdesoo moodustavad koos olulise sigimisala mitmetele tüüpilistele rabalindudele.

Meelva raba on Kagu-Eesti ornitoloogiliselt väärtuslikeim raba. Rabas on kõrge kalakajaka ja lambahänilase asustustihedus. Rabas pesitseb arvestataval määral suur-koovitajaid.

Riisa raba on tüüpiline "metskiuru" raba. Fikseeritud liikide arv 1998. aastal oli 8, asustustihedus oli 26,8 p/100 ha.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee